Veterinaarhistoloogia : õpik kõrgkoolidele
Laen...
Kuupäev
2016
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikooli Kirjastus
Abstrakt
Marina Aunapuu õpik "Veterinaarhistoloogia"
valiti riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonide ja programmi juhtkomitee poolt 2016. aasta parimaks eestikeelseks õpikuks.
Käesolev „Veterinaarhistoloogia” kõrgkooliõpik käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil. Kui eesti keeles varem ilmunud koduloomade histoloogia kõrgkooliõpikutes käsitleti ainult erihistoloogia osa, siis käesolevas õpikus on kompaktselt koos nii tsütoloogia, üldhistoloogia kui ka erihistoloogia osad. Samuti, kui varasemates koduloomade histoloogia õpikutes käsitleti ka inimese histoloogiat, siis käesolevas õpikus keskendutakse ainult koduloomade histoloogiale. Selline kontsentreeritud lähenemine peaks õpiku muutma oluliseks abiliseks veterinaarhistoloogia kursusi läbivatele üliõpilastele. Õpik on rikkalikult illustreeritud autori poolt valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega, mis kergendavad märgatavalt arusaamist keerulisest ainest. Iga peatükk lõpeb sünopsisega, milles võetakse lühidalt kokku olulisim informatsioon konkreetse koe või organsüsteemi kohta. Sünopsisele järgnevad testküsimused, mis võimaldavad üliõpilastel kontrollida omandatud teadmisi. Kõrgkooliõpiku ladinakeelne terminoloogia on vastavuses kehtiva rahvusvahelise histoloogianomenklatuuriga „Terminologia Histologica” (2008). Eestikeelsed terminid vastavad A. Valdese ja J. V. Veski „Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatu” (Valgus, 1982), R. Kleisi, Ü. Torpatsi, L. Grossi, H. Freymanni „Ladina-eesti sõnaraamatu” (Valgus, 2002), „Ladina-eesti ja eesti-ladina meditsiinisõnastiku” (Avita, 2004) ja J. Tehveri, Ü. Hussari „Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamatu” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996) terminitele. Autor tänab retsensente Andres Arendit, Hannes Tomuskit ja Raivo Massot, IT-spetsialisti Agu Raudheidingut, keeletoimetaja Margus Puuseppa ning Liina Pärnsalu. Samuti tänab autor ka Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala üliõpilasi, kelle küsimused ja arvamused tõid õppetöö ajal esile eriti raskesti arusaadavad teemad. Tänu neile kõigile sai käesolev õpik kindlasti parem ja huvitavam. Tartu 2016. Marina Aunapuu
Käesolev „Veterinaarhistoloogia” kõrgkooliõpik käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil. Kui eesti keeles varem ilmunud koduloomade histoloogia kõrgkooliõpikutes käsitleti ainult erihistoloogia osa, siis käesolevas õpikus on kompaktselt koos nii tsütoloogia, üldhistoloogia kui ka erihistoloogia osad. Samuti, kui varasemates koduloomade histoloogia õpikutes käsitleti ka inimese histoloogiat, siis käesolevas õpikus keskendutakse ainult koduloomade histoloogiale. Selline kontsentreeritud lähenemine peaks õpiku muutma oluliseks abiliseks veterinaarhistoloogia kursusi läbivatele üliõpilastele. Õpik on rikkalikult illustreeritud autori poolt valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega, mis kergendavad märgatavalt arusaamist keerulisest ainest. Iga peatükk lõpeb sünopsisega, milles võetakse lühidalt kokku olulisim informatsioon konkreetse koe või organsüsteemi kohta. Sünopsisele järgnevad testküsimused, mis võimaldavad üliõpilastel kontrollida omandatud teadmisi. Kõrgkooliõpiku ladinakeelne terminoloogia on vastavuses kehtiva rahvusvahelise histoloogianomenklatuuriga „Terminologia Histologica” (2008). Eestikeelsed terminid vastavad A. Valdese ja J. V. Veski „Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatu” (Valgus, 1982), R. Kleisi, Ü. Torpatsi, L. Grossi, H. Freymanni „Ladina-eesti sõnaraamatu” (Valgus, 2002), „Ladina-eesti ja eesti-ladina meditsiinisõnastiku” (Avita, 2004) ja J. Tehveri, Ü. Hussari „Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamatu” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996) terminitele. Autor tänab retsensente Andres Arendit, Hannes Tomuskit ja Raivo Massot, IT-spetsialisti Agu Raudheidingut, keeletoimetaja Margus Puuseppa ning Liina Pärnsalu. Samuti tänab autor ka Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala üliõpilasi, kelle küsimused ja arvamused tõid õppetöö ajal esile eriti raskesti arusaadavad teemad. Tänu neile kõigile sai käesolev õpik kindlasti parem ja huvitavam. Tartu 2016. Marina Aunapuu
Kirjeldus
Kõrgkooliõpik
Märksõnad
loomahistoloogia, veterinaaria, histoloogia, koed, elundid, koduloomad, kõrgkooliõpikud