Andmebaasi logo
 

Mineraalse lägalisandi NovaOptimizeri mõju veiseläga kvaliteedile

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

28.08.2020

Autorid

Aavik, Kusti

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Orienteeruvalt 90% kogu ammoniaagi emissioonist Euroopas pärineb põllumajandusest. Tegu on probleemiga, kuna lämmastiku lendumise tulemusena tekitad anorgaanilised osakesed, mis on kahjulikud inimeste tervisele. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida lägalisandi NovaOptimizeri mõju veiseläga kvaliteedile. Uurimustöö jaoks võeti 5 erinevat katsetünni veiselägaga millest igaüks sai erineva sisu, vastavalt kontroll, lägakivi Gülle-Bombe ning erinevate normidega lägalisand NovaOptimizer. Pärast tünnikatse lõppu uuriti läga mõju kultuurrohumaa põldkatsel. Tulemustest selgus, et NovaOptimizer omab normipiires kasutamisel 100% mõju ammoniaagi emissiooni vähenemisele. Veidi vähemal määral aga siiski oli täiesti toimiv ka poole normiga kasutus, mille puhul esines võrreldes kontrollivariandiga kerge emissioon. Vastupidine efekt tekkis NovaOptimizeri 250 kordse normiga kasutuse puhul, kus ammoniaagi eritumine hoopis suurenes, võrreldes kontrolliga tervelt 2,5 korda. Rohumaa põldkatsel suuri saagivahesid lisandite kasutamise vahel ei esinenud. Põuase aasta tõttu ei õnnestunud rohumaal läbiviidud katse loodetud määral. Edaspidi tuleks uurida lägalisandite kasutuse majandusliku poolt.
In Europe almost 90% of ammonia (NH3) is emitted by agriculture. It is a problem, because ammonia pollution causes formation of inorganic particulate matter, that are dangerous for human health. The aim of this study was to examine slurry additive NovaOptimizer influence on dairy cow slurry. Five 1m3 containers were used with different substances. Firstly control, with no additives, then slurry stone Gülle-Bombe and three different rate of NovaOptimizer. As a result, it worked out that, NovaOptimizer has 100% efficiency on reducing ammonia emission. Not as much, but still worked 0,5x NovaOptimizer, small amount of emission was registered, but it was slower than control one. Totally different was effect of 250 times norm usage, that case emitting increased more than 2,5 times, compared to 1x norm. Field trial did not show up any big differences in dry matter yield. Because of arid summer, trial did not work out as much as was planned. In the future the economical aspect of using slurry additives should be examined

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, lägalisandid, veiseläga, kultuurrohumaad, ammoniaak, lämmastik, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), loodusvarad, veevarud, loodusvarade kaitse, jätkusuutlikkus, säästev areng

Viide

Kollektsioonid