Post-fire recovery dynamics of hemiboreal Scots pine forest ecosystems
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadav alates
Autorid
Orumaa, Argo
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
Hemiboreal forests are influenced by several natural disturbances. Forest fires are one of the most severe disturbances that can affect the entire forest ecosystem: stand structure and composition, understorey vegetation, soil nutrient quantities and properties, and soil biota.
In this thesis, the chronosequence method was used to study the impact of fire on above- and below-ground components of hemiboreal Scots pine forest stands. The fire chronosequence consisted of areas burned in the years 2008, 1997, 1982, 1951, 1940, and 1837.
Soil respiration was affected by time since fire and it was lowest in the most recently burned area. CH4 measurements showed that post-fire soil was CH4 sink in all the areas. The highest uptake of CH4 was measured in the most recently burned area and the lowest uptake was recorded in the oldest area, but there were no statistically significant differences between the areas. For N2O fluxes, the soil acted as both a sink and a source in post-fire areas, but there were no statistically significant differences between the areas.
There were considerable compositional differences in the vascular plant and bryophyte assemblages between recently burned (burned in 2008, 1997 and 1982) and older burned (burned in 1951, 1940 and 1837) stands. The cover of the vascular plants and bryophytes layer increased with time since fire, while the trends for species richness and diversity along the post-fire chronosequence were less clear.
For soil fungi, hemiboreal forests are typically dominated by Basidiomycota, but in the post-fire stands studied in this thesis, Ascomycota was dominating. Along the fire chronosequence, soil fungal communities were primarily dominated by fungi for which a functional group could not be determined, followed by soil saprotrophs, EcM fungi, and root endophytes.
Läbi aegade on hemiboreaalsed metsad olnud mõjutatud erinevatest looduslikest häiringutest. Metsapõleng on üks tõsisemate tagajärgedega häiring, mis võib potentsiaalselt tappa kõik puud metsas, seega võib tegemist olla puistut asendava häiringuga. Tulehäiring mõjutab otseselt kogu ökosüsteemi: puistu struktuuri ja koosseisu, alustaimestikku, mulla toitainete koguseid ja omadusi ning mullaelustikku. Doktoritöös uuriti tule mõju hemiboreaalse vööndi metsaökosüsteemi erinevatele osadele hariliku männi puistutes kasutades aegrea meetodit. Erinevad metsapõlengud leidsid aset aastatel 2008, 1997, 1982, 1951, 1940 ja 1837. Uuriti põlengute mõju puistu struktuurile, mulla omadustele ja kasvuhoonegaasi voogudele mullast. Samuti uuriti põlengute mõju alustaimestikule ning mullaseenestikule. Leiti, et põlengust möödunud aeg mõjutas mullahingamist, olles madalaim viimati põlenud alal (2008. aastal põlenud ala) ning suurenedes põlengust möödunud aja jooksul. CH4 voogude puhul käitusid kõik põlengualad sidujana ning suurim oli sidumine viimati põlenud alal. N2O voogude puhul käitusid põlengualad nii gaasi sidujana kui ka eraldajana. Mõlema gaasi puhul aga statistiliselt olulisi erinevusi erinevatel aegadel põlenud alade vahel ei täheldatud. Mulla süsinikuvarud olid madalaimad 2008. aastal põlenud alal, põhjuseks mulla orgaanilise horisondi vähenemine põlengu tagajärjel. Alustaimestiku liigilises koosseisus olid erinevused hiljuti põlenud alade (põlenud aastatel 2008, 1997 ja 1982) ja ammu põlenud alade (põlenud aastatel 1951, 1940 ja 1837) vahel. Soontaimede ja sammalde katvus suurenes põlengust möödunud ajaga, kuid nii liigirikkuse kui ka mitmekesisuse trendid jäid ebaselged. Tavaliselt domineerivad hemiboreaalsete metsade mullastikus kandseened, kuid doktoritöö tulemustest selgus, et kandseened olid esindatud vähemal määral ning põlengualadel domineerisid hoopis kottseened. Funktsionaalsetest rühmadest esines kõige rohkem seeni rühmas, mida ei olnud võimalik määrata. Järgnesid mulla lagundajad, ektomükoriisaseened ja juurte endofüüdid.
Läbi aegade on hemiboreaalsed metsad olnud mõjutatud erinevatest looduslikest häiringutest. Metsapõleng on üks tõsisemate tagajärgedega häiring, mis võib potentsiaalselt tappa kõik puud metsas, seega võib tegemist olla puistut asendava häiringuga. Tulehäiring mõjutab otseselt kogu ökosüsteemi: puistu struktuuri ja koosseisu, alustaimestikku, mulla toitainete koguseid ja omadusi ning mullaelustikku. Doktoritöös uuriti tule mõju hemiboreaalse vööndi metsaökosüsteemi erinevatele osadele hariliku männi puistutes kasutades aegrea meetodit. Erinevad metsapõlengud leidsid aset aastatel 2008, 1997, 1982, 1951, 1940 ja 1837. Uuriti põlengute mõju puistu struktuurile, mulla omadustele ja kasvuhoonegaasi voogudele mullast. Samuti uuriti põlengute mõju alustaimestikule ning mullaseenestikule. Leiti, et põlengust möödunud aeg mõjutas mullahingamist, olles madalaim viimati põlenud alal (2008. aastal põlenud ala) ning suurenedes põlengust möödunud aja jooksul. CH4 voogude puhul käitusid kõik põlengualad sidujana ning suurim oli sidumine viimati põlenud alal. N2O voogude puhul käitusid põlengualad nii gaasi sidujana kui ka eraldajana. Mõlema gaasi puhul aga statistiliselt olulisi erinevusi erinevatel aegadel põlenud alade vahel ei täheldatud. Mulla süsinikuvarud olid madalaimad 2008. aastal põlenud alal, põhjuseks mulla orgaanilise horisondi vähenemine põlengu tagajärjel. Alustaimestiku liigilises koosseisus olid erinevused hiljuti põlenud alade (põlenud aastatel 2008, 1997 ja 1982) ja ammu põlenud alade (põlenud aastatel 1951, 1940 ja 1837) vahel. Soontaimede ja sammalde katvus suurenes põlengust möödunud ajaga, kuid nii liigirikkuse kui ka mitmekesisuse trendid jäid ebaselged. Tavaliselt domineerivad hemiboreaalsete metsade mullastikus kandseened, kuid doktoritöö tulemustest selgus, et kandseened olid esindatud vähemal määral ning põlengualadel domineerisid hoopis kottseened. Funktsionaalsetest rühmadest esines kõige rohkem seeni rühmas, mida ei olnud võimalik määrata. Järgnesid mulla lagundajad, ektomükoriisaseened ja juurte endofüüdid.
Kirjeldus
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.
Märksõnad
dissertatsioonid, dissertations, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), Green University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims), metsatulekahjud, segametsad, mänd, metsaökosüsteemid, forest fires, mixed forests, Scotch pine, forest ecosystems