Assessment of the structure and dynamics of Natura 2000 forest habitats in Estonia
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
ABSTRACT. Hemiboreal forests, including Natura 2000 forest habitats such as the Western taiga (N9010) and herb-rich spruce forests (N9050), play a crucial role in conserving biodiversity and supporting ecological processes. This doctoral thesis examines the structural complexity, biodiversity, and conservation effectiveness of these habitats using data from 308 permanent forest research plots in Estonia and the Lahemaa National Park inventory. Tree spatial patterns and interactions were analysed using structural indices, while historical and contemporary forest management impacts were assessed through archival materials, aerial photographs, and expert interviews.
The results showed that protected areas had higher understory species diversity, particularly among bryophytes, indicating the presence of specific microhabitats. In N9010 forests, 63 species of conservation importance were identified, including bryophytes (12), vascular plants (7), lichens (17), fungi (11), and beetles (16). The average volume of deadwood ranged from 49.3 to 86.8 m³ ha⁻¹, exceeding values reported in earlier studies in Estonia and Finland. The distribution of deadwood revealed that it was more often found alongside living trees in natural forests, reflecting natural dynamics rather than being solely a result of large disturbances.
Protected forest stands exhibited greater variation in tree diameters and a higher Structural Complexity Index (SCI), indicating more diverse stand structures. Unmanaged spruce forests were significantly more heterogeneous, showing greater species mingling and deadwood clustering. However, only 80% of the N9050 habitats met the Natura 2000 criteria, emphasizing the need for improved habitat mapping and restoration efforts.
The study concludes that achieving a balance between conservation, sustainable management, and restoration requires integrated approaches. Structural indices are effective tools for assessing forest dynamics and supporting adaptive management. Improving deadwood evaluation systems, incorporating biodiversity into forest management plans, and restoring degraded habitats are essential strategies for the long-term conservation of hemiboreal forests.
LÜHIKOKKUVÕTE. Hemiboreaalsed metsad, sealhulgas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad vanad loodusmetsad (N9010) ja rohunditerikkad kuusikud (N9050), on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad ja ökoloogiliste protsesside toetajad. Doktoritöös uuriti nende elupaikade struktuurilist keerukust, elurikkust ja kaitse tõhusust, kasutades Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide (308 tk) ning Lahemaa rahvuspargi inventuuri andmeid erineva vanuse ja majandamismõjuga metsadest. Puude ruumilist paigutust ja vastastikmõju analüüsiti struktuuriindeksite abil, lisaks hinnati ajaloolise ja nüüdisaegse metsamajanduse mõju arhiivimaterjalide, aerofotode ja ekspertintervjuude põhjal. Tulemused näitasid, et kaitsealadel oli alustaimestiku, eriti sammalde liigiline mitmekesisus suurem, mis viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule. N9010 metsades leiti 63 looduskaitselise tähtsusega liiki, sealhulgas samblaid (12), soontaimi (7), samblikke (17), seeni (11) ja mardikaid (16). Keskmine surnud puidu maht varieerus 49,3 ja 86,8 m³ ha⁻¹ vahel, olles kõrgem võrreldes varasemate uuringutega Eestis ja Soomes. Surnud puidu jaotus näitas, et looduslikemates metsades esines surnud puit sagedamini koos elusate puudega ning ei ole vaid suuremate häiringute tulemus. Kaitsealade puistutes oli suurem puude diameetrite varieeruvus ning kõrgem struktuurse mitmekesisuse indeks (SCI), viidates mitmekesisemale struktuurile. Majandamata kuusikud olid selgelt heterogeensemad, näidates suuremat puuliikide segunemist ja surnud puidu koondumist. Samas vastas vaid 80% N9050 elupaikadest Natura 2000 kriteeriumitele, mis osutab elupaikade parema kaardistamise ning taastamise vajadusele. Töös järeldatakse, et kaitse, säästva majandamise ja taastamise tasakaalu saavutamiseks tuleb rakendada integreeritud lähenemisviise. Struktuuriindeksid on tõhusad vahendid metsa dünaamika hindamiseks ja paindliku majandamise toetamiseks. Surnud puidu hindamissüsteemi täiustamine, bioloogilise mitmekesisuse arvestamine metsade majandamiskavades ning degradeerunud elupaikade taastamine on peamised strateegiad siinsete metsade kaitseks.
LÜHIKOKKUVÕTE. Hemiboreaalsed metsad, sealhulgas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad vanad loodusmetsad (N9010) ja rohunditerikkad kuusikud (N9050), on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad ja ökoloogiliste protsesside toetajad. Doktoritöös uuriti nende elupaikade struktuurilist keerukust, elurikkust ja kaitse tõhusust, kasutades Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide (308 tk) ning Lahemaa rahvuspargi inventuuri andmeid erineva vanuse ja majandamismõjuga metsadest. Puude ruumilist paigutust ja vastastikmõju analüüsiti struktuuriindeksite abil, lisaks hinnati ajaloolise ja nüüdisaegse metsamajanduse mõju arhiivimaterjalide, aerofotode ja ekspertintervjuude põhjal. Tulemused näitasid, et kaitsealadel oli alustaimestiku, eriti sammalde liigiline mitmekesisus suurem, mis viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule. N9010 metsades leiti 63 looduskaitselise tähtsusega liiki, sealhulgas samblaid (12), soontaimi (7), samblikke (17), seeni (11) ja mardikaid (16). Keskmine surnud puidu maht varieerus 49,3 ja 86,8 m³ ha⁻¹ vahel, olles kõrgem võrreldes varasemate uuringutega Eestis ja Soomes. Surnud puidu jaotus näitas, et looduslikemates metsades esines surnud puit sagedamini koos elusate puudega ning ei ole vaid suuremate häiringute tulemus. Kaitsealade puistutes oli suurem puude diameetrite varieeruvus ning kõrgem struktuurse mitmekesisuse indeks (SCI), viidates mitmekesisemale struktuurile. Majandamata kuusikud olid selgelt heterogeensemad, näidates suuremat puuliikide segunemist ja surnud puidu koondumist. Samas vastas vaid 80% N9050 elupaikadest Natura 2000 kriteeriumitele, mis osutab elupaikade parema kaardistamise ning taastamise vajadusele. Töös järeldatakse, et kaitse, säästva majandamise ja taastamise tasakaalu saavutamiseks tuleb rakendada integreeritud lähenemisviise. Struktuuriindeksid on tõhusad vahendid metsa dünaamika hindamiseks ja paindliku majandamise toetamiseks. Surnud puidu hindamissüsteemi täiustamine, bioloogilise mitmekesisuse arvestamine metsade majandamiskavades ning degradeerunud elupaikade taastamine on peamised strateegiad siinsete metsade kaitseks.
Kirjeldus
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.
Märksõnad
forest management, deadwood dynamics, vegetation assessment, characteristic species, dissertations
Viide
Paluots, T. (2025). Assessment of the structure and dynamics of Natura 2000 forest habitats in Estonia [Estonian University of Life Sciences]. https://doi.org/10.15159/EMU.152