Erineva päritoluga hariliku kuuse populatsioonide kasvureaktsioon, vastupanu- ja taastumisvõime põua järgselt – dendrokronoloogiline analüüs : lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Harilik kuusk (Picea abies (L.) Karst), mille osakaal metsade kogupindalast on peaaegu
19% (Aastaraamat Mets 2018), on üks majanduslikult ja ökoloogiliselt olulisemaid puuliike
Eestis, samas ka üks põua suhtes tundlikumaid puuliike. Arvestades asjaolu, et kõige rohkem
istutakse Eestis kuusetaimi, on väga oluline metsaomaniku otsus, mis päritoluga taimi istutada
oma metsa. Metsaomanikul tuleb juba täna arvestada, et kliimatingimused Euroopas, sh ka
Eestis muutuvad soojemaks ja lähitulevikus sagenevad äärmuslikud klimaatilised sündmused
nagu põuad ja kuumalained, mis võivad negatiivselt mõjutada kuusikute kasvu ja tervislikku
seisundit. Seetõtu peavad kuusemetsad tulevikus olema valmis taluma sagedasi ja korduvaid
äärmuslikke klimaatilisi tingimusi nagu põuad ja kuumalained. Kliimamudelite uusimad
prognoosid näitavad, et kliimatingimused Eestis muutuvad käesoleva sajandi lõpuks soojemaks
ja sademete hulk suureneb 10–20% võrra (Jaagus ja Mändla, 2014). Prognoosimudelite alusel
on Eestis oodata sademete hulga tõusu talvisel perioodil. Samas on suviste sademete muutuste
prognoosid erinevate mudelite andmetel vastukäivad – mõni mudel prognoosib sadamete
hulga vähenemist suve lõpus, mis viitab sellele, et tuleviku metsad peavad taluma lühemaid
või pikemaid veepuudusega perioode.
Viimastel aastatel on nõudlus metsa kultiveerimismaterjali järele Eestis kasvanud, sest
erametsaomanike seas on huvi metsauuenduse vastu suurenenud. Kuna kohalikud
taimekasvatajad ei suuda nõudlust rahuldada, siis osa Eesti metsadesse istutatavatest
taimedest tuuakse naaberriikidest. 2017. aastal kasutati metsa istutamiseks kokku 31,3 mln
taime, millest enam kui pool (16,8 mln) olid kuusetaimed (Aastaraamat Mets, 2017). Metsa
kultiveerimismaterjali puuduse leevendamiseks toodi Eestisse 4,1 mln taime, millest suurema
osa moodustasid hariliku kuuse istikud. 2017. aastal istutati kõige rohkem Läti (1,9 mln.) ja
Leedu (1,4 mln.) päritolu kuusetaimi, kuid väike osa taimedest toodi sisse Saksamaalt (0,3
mln.). Sellele lisaks toodi ligi 14,5 kg hariliku kuuse seemet Rootsist. Arvestades kliima
soojenemist, võib istutusmaterjali sissetoomine soojematest ilmatingimustest (abistab rände;
ingl. assisted migration) tunduda õige lahendusena, eeldades et lõunapoolse päritoluga puud
on juba geneetiliselt kohanenud kuivemate tingimustega ja vastupidavamad põuale, kuid
vastavaid teadusuuringuid on seni tehtud vähe. Erinevat päritolu kuuskede kasvu Eestis uuris
Etverk (1990), kuid saadud tulemused põhinevad noortel puudel ja Eestis puuduvad
pikaajalised teadusuuringud, milles käsitletaks välismaise päritoluga kuuski ja nende
reaktsiooni põuale. Erineva geograafilise päritoluga hariliku kuuse katsealad Eestis, mis rajati
70–80-ndatel aastatel, on uuesti inventeeritud 2013.–2014. aastal KIK’i metsanduse
programmi projekti nr. 3677 käigus, mille raames hinnati ka sissetoodud kultiveerimismaterjali
kasvu- ja kvaliteediomadusi (Maaten, 2014). Katsealade inventuuri käigus märgati, et
katsealadel kasvavatel kuuskedel esinevad tüvelõhed, mis viitab sellele, et mõned kuused ei
suuda geneetiliselt teatud kliimatingimustes hakkama saada (Maaten, 2014). Kuna ilmastik
Eestis on olnud niiske ja põuad olid minevikus haruldased, ei ole seda kunagi Eesti metsadele
ohuks peetud. Seetõttu teadusuuringud, milles käsitletakse põua mõju kohalike kuuskede
kasvule Eestis, alles algavad (nt. Paulson, 2019).
Kirjeldus
Märksõnad
kuusk, põud, dendrokronoloogia, analüüs, Eesti, aruanded