Viljelussüsteemide mõju mulla mikroobi- ja vihmaussikooslusele
dc.contributor.advisor | Talgre, Liina | |
dc.contributor.advisor | Talve, Tiina | |
dc.contributor.author | Koll, Birgit | |
dc.date.accessioned | 2021-05-25T14:32:18Z | |
dc.date.available | 2021-05-25T14:32:18Z | |
dc.date.available | Lõputööle on üldsusele avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise osas seatud piirang viis aastat | est |
dc.date.defensed | 2021-06-03 | |
dc.date.issued | 2021 | |
dc.description | Magistritöö Kalandus ja rakendusökoloogia õppekaval | est |
dc.description.abstract | Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli võrrelda mahe- ja tavaviljelussüsteemides vihmausside mitmekesisust ja mikroobikooslusi. Vihmausside ja mullamikroobide proovid koguti Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllult. Vihmaussi proovid koguti 2020 aasta sügisel labidaproovidena 25 cm x 25 cm suuruselt alalt neljas korduses ning seejärel vihmaussid loendati liigiliselt ning kaaluti nende biomass. Mikroobide proovid koguti 2019 aasta kevadel 0-20 cm sügavuselt mullapuuriga kolmes korduses ning saadeti määramiseks Rootsi Uppsala ülikooli. Eerika katsepõllu viljelussüsteemide variandid jagunesid järgnevalt: Mahe 0- järgib ainult külvikorda, vahekultuure ei kasvatata; Mahe I- külvikord talviste vahekultuuridega; Mahe II - külvikord talviste vahekultuuridega + sõnnik 40 t ha-1 ; Tava 0- mineraalväetisi ja vahekultuure ei kasutata, kasutatakse pestitsiide; Tava II mineraalväetistega (odra allakülvile 120 kg N, 25 kg P, 95 kg K ha-1 + pestitsiidid). Läbiviidud katsetest selgus, et vihmausside arvukus (tk m−2 ) ja biomass (g m−2 ) osutusid suurimaks Mahe II variandis ja madalaimaks Tava 0 variandis. Mikroobide analüüsid näitasid suurimat biomassi (nmol g −1 ) Tava I variandis väljaarvatud grampositiivsete puhul, kus see oli suurem Mahe II variandis. Kõik läbiviidud mikroobide analüüsid näitasid madalat biomassi Tava 0 variandis. Olulisemateks arvukuse mõjutajateks olid mulla pH ja orgaanilise süsiniku sisaldus mullas. Talviste vahekultuuridega ja sõnnikuga viiakse mulda rohkem orgaanilist ainet ning ka pH on neutraalsem. Pestitsiidid ja mineraalväetised võivad põhjustada mulla hapestumist ning orgaanilise süsiniku vähenemist. Käesoleva uurimuse tulemused kinnitavad varasemate katsete tulemusi vihmausside ja mikroobidega Eerika katsepõllul. | est |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/6697 | |
dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
dc.subject | magistritööd | est |
dc.subject | vihmaussid | est |
dc.subject | mikroobikooslused | est |
dc.subject | orgaaniline süsinik | est |
dc.subject | mulla happesus | est |
dc.subject | talvised vahekultuurid | est |
dc.title | Viljelussüsteemide mõju mulla mikroobi- ja vihmaussikooslusele | est |
dc.title.alternative | Impact of different grouping systems on soil microbiology and earthworm communities | eng |
dc.type | Master Thesis | eng |
rioxxterms.freetoread.startdate | 03.06.2026 |