Andmebaasi logo
 

Viljelussüsteemide mõju mulla mikroobi- ja vihmaussikooslusele

dc.contributor.advisorTalgre, Liina
dc.contributor.advisorTalve, Tiina
dc.contributor.authorKoll, Birgit
dc.date.accessioned2021-05-25T14:32:18Z
dc.date.available2021-05-25T14:32:18Z
dc.date.availableLõputööle on üldsusele avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise osas seatud piirang viis aastatest
dc.date.defensed2021-06-03
dc.date.issued2021
dc.descriptionMagistritöö Kalandus ja rakendusökoloogia õppekavalest
dc.description.abstractKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli võrrelda mahe- ja tavaviljelussüsteemides vihmausside mitmekesisust ja mikroobikooslusi. Vihmausside ja mullamikroobide proovid koguti Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllult. Vihmaussi proovid koguti 2020 aasta sügisel labidaproovidena 25 cm x 25 cm suuruselt alalt neljas korduses ning seejärel vihmaussid loendati liigiliselt ning kaaluti nende biomass. Mikroobide proovid koguti 2019 aasta kevadel 0-20 cm sügavuselt mullapuuriga kolmes korduses ning saadeti määramiseks Rootsi Uppsala ülikooli. Eerika katsepõllu viljelussüsteemide variandid jagunesid järgnevalt: Mahe 0- järgib ainult külvikorda, vahekultuure ei kasvatata; Mahe I- külvikord talviste vahekultuuridega; Mahe II - külvikord talviste vahekultuuridega + sõnnik 40 t ha-1 ; Tava 0- mineraalväetisi ja vahekultuure ei kasutata, kasutatakse pestitsiide; Tava II mineraalväetistega (odra allakülvile 120 kg N, 25 kg P, 95 kg K ha-1 + pestitsiidid). Läbiviidud katsetest selgus, et vihmausside arvukus (tk m−2 ) ja biomass (g m−2 ) osutusid suurimaks Mahe II variandis ja madalaimaks Tava 0 variandis. Mikroobide analüüsid näitasid suurimat biomassi (nmol g −1 ) Tava I variandis väljaarvatud grampositiivsete puhul, kus see oli suurem Mahe II variandis. Kõik läbiviidud mikroobide analüüsid näitasid madalat biomassi Tava 0 variandis. Olulisemateks arvukuse mõjutajateks olid mulla pH ja orgaanilise süsiniku sisaldus mullas. Talviste vahekultuuridega ja sõnnikuga viiakse mulda rohkem orgaanilist ainet ning ka pH on neutraalsem. Pestitsiidid ja mineraalväetised võivad põhjustada mulla hapestumist ning orgaanilise süsiniku vähenemist. Käesoleva uurimuse tulemused kinnitavad varasemate katsete tulemusi vihmausside ja mikroobidega Eerika katsepõllul.est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6697
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectvihmaussidest
dc.subjectmikroobikooslusedest
dc.subjectorgaaniline süsinikest
dc.subjectmulla happesusest
dc.subjecttalvised vahekultuuridest
dc.titleViljelussüsteemide mõju mulla mikroobi- ja vihmaussikoosluseleest
dc.title.alternativeImpact of different grouping systems on soil microbiology and earthworm communitieseng
dc.typeMaster Thesiseng
rioxxterms.freetoread.startdate03.06.2026

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Koll_Birgit_MA_2021_taistekst.pdf
Suurus:
1.45 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Retsensioon_Birgit Koll.asice
Suurus:
22.18 KB
Formaat:
Kirjeldus:
Retsensioon (ei avalikustata)

Kollektsioonid