Andmebaasi logo
 

Pindi ammendatud freesturbaväljal hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kasvu stimuleerimine tootmisjäägina tekkiva puutuhaga

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2015

Kättesaadavus

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Eestis on tekkinud pärast aastakümneid toimunud turbatootmist hinnanguliselt 10000 ha jääksoid. Erinevate seaduste ja regulatsioonide järgi tuleks need alad korrastada, mida enamasti siiamaani tehtud ei ole. Erinevates maades läbi viidud uuringud näitavad, et üheks perspektiivikamaks rekultiveerimise viisiks oleks metsastamine. Töö eesmärk on selgitada puutuhaga väetamise mõju turba toitainete sisalduse suurendamiseks ja mändide produktsiooni parandamiseks jääksoodes. 2014 a. viidi läbi mändide juurekaelte ja kõrguskasvude mõõtmised ning võrreldi neid eelmiste aastate tulemustega. Uuringud näitasid, et mändide kõrguskasv ja juurekaela diameetri suurenemine on oluliselt paremad puutuhaga töödeldud aladel. Puutuhaga töödeldud aladel saadi kõrguskasvude võrdluses keskmiselt 7,9 korda, ja juurekaela diameetri kasvu puhul keskmiselt 3,6 korda parem tulemus, kui puutuhaga töötlemata kontrollalal. Parima tulemuse võrreldes kontrollalaga andis proovitükk, mida oli väetatud tuhakogusega 8t/ha. Jääksoode metsastamiseks mändidega on puutuhk oluline väetis.
After the decades of mining the peat, there are approximately 10000 ha of abandoned cut-away peatlands in Estonia. With several regulations and laws these areas should be re-cultivated, but unfortunately these restorations are still undone in most of the abandoned peatlands. Previous experiences from different countries suggest that one of the most pro-mising ways of using cutaway peatlands is their afforestation. The aim of the thesis was to investigate the effect of fertilisation with wood ash on the in-crease of nutrient content in the peat and growth of seedlings of Scots pine in cut-away peatlands. In year 2014 the main growth parameters (height, annual height increment and root collar diameter) were measured and compared with datas from previous years. Better results were reach in height, annual height increment and root collar diameter on the areas fertilized with wood ash. Comparing with control area, the approximate annual height increment was better 7,9 times and results for root collar diameter growth was better 3,6 times. The best results were achieved with the wood ash dose of 8 t/ha. For afforestation the cut-away peatlands with Scots pine, wood ash would be essential fer-tilizer.

Kirjeldus

Märksõnad

mänd, kasv, väetamine, tuhk, turvas, jääksood, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid