Impact of Afforestation on Greenhouse Gases from Abandoned Peat Extraction Areas in Estonia
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadavus
03.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
The thesis examines soil nutrient concentrations, moisture, temperature, and greenhouse gas (GHG) fluxes across various forest sites and plantation types in Estonia. Some of these sites include young plantations in abandoned peat extraction areas. The Ulila plantation site consistently exhibited the highest levels and variability of ammonia, while Tootsi had the highest concentrations and variability of nitrate. Significant variations in soil moisture and temperature were observed across the sites, with Tootsi and Ulila exhibiting the highest ranges for soil moisture and temperature, respectively. GHG fluxes varied among the sites, with Tootsi showing the highest variability in carbon dioxide (CO2) but the lowest mean flux, while Ulila led in fluxes of methane (CH4) and nitrous oxide (N2O). Comparisons of plantations at Ulila revealed that control plots had the highest levels of ammonia, nitrate, and GHG emissions, particularly N2O, with significant differences from vegetated plots. Time series data confirmed seasonal patterns in GHG fluxes, which peaked in summer and declined in winter. At the Tootsi site, black alder showed the highest ammonia levels, while pine and control plots exhibited the highest nitrate levels. Birch plantations generally demonstrated high variability in soil moisture, and the control plot consistently had the lowest values for soil moisture and nutrients, highlighting the significant influence of vegetation on soil and gas dynamics.
Magistritöö käsitleb mulla toitainete kontsentratsioone, niiskust, temperatuuri ja kasvuhoonegaaside (KHG) vooge erinevates metsasaitides ja istandike tüüpides Eestis. Mõned uuritud alad hõlmavad noori istandusi mahajäetud turbakaevandusaladel. Ulila istandus näitas järjekindlalt kõrgeimaid ammoniaagi tasemeid ja varieeruvust, samas kui Tootsis oli kõrgeim nitraadisisaldus ja selle varieeruvus. Mullaniiskus ja temperatuur varieerusid saitide lõikes oluliselt – Tootsis oli kõige suurem mullaniiskuse ja Ulilas kõige suurem temperatuuri kõikumine. KHG vood olid samuti saitide lõikes erinevad: Tootsis täheldati suurimat süsihappegaasi (CO2) varieeruvust, kuid madalaimat keskmist voogu, samas kui Ulila juhtis metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) emissioonides. Ulila istandike võrdlus näitas, et kontrollaladel esines kõige rohkem ammoniaaki, nitraati ja KHG emissioone, eriti N2O puhul, kus erinevused taimestikuga aladega olid märkimisväärsed. Ajas muutuvad andmed kinnitasid hooajalisi mustreid – KHG vood saavutasid maksimumi suvel ja langesid talvel. Tootsi alal tuvastati mustal lepal kõrgeim ammoniaagisisaldus, samas kui männi- ja kontrollaladel oli kõrgeim nitraadisisaldus. Kase istandustes esines üldiselt suur mullaniiskuse varieeruvus, samas kui kontrollalal olid järjekindlalt madalaimad mullaniiskuse ja toitainete väärtused, rõhutades taimestiku olulist mõju mulla- ja gaasidünaamikale.
Magistritöö käsitleb mulla toitainete kontsentratsioone, niiskust, temperatuuri ja kasvuhoonegaaside (KHG) vooge erinevates metsasaitides ja istandike tüüpides Eestis. Mõned uuritud alad hõlmavad noori istandusi mahajäetud turbakaevandusaladel. Ulila istandus näitas järjekindlalt kõrgeimaid ammoniaagi tasemeid ja varieeruvust, samas kui Tootsis oli kõrgeim nitraadisisaldus ja selle varieeruvus. Mullaniiskus ja temperatuur varieerusid saitide lõikes oluliselt – Tootsis oli kõige suurem mullaniiskuse ja Ulilas kõige suurem temperatuuri kõikumine. KHG vood olid samuti saitide lõikes erinevad: Tootsis täheldati suurimat süsihappegaasi (CO2) varieeruvust, kuid madalaimat keskmist voogu, samas kui Ulila juhtis metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) emissioonides. Ulila istandike võrdlus näitas, et kontrollaladel esines kõige rohkem ammoniaaki, nitraati ja KHG emissioone, eriti N2O puhul, kus erinevused taimestikuga aladega olid märkimisväärsed. Ajas muutuvad andmed kinnitasid hooajalisi mustreid – KHG vood saavutasid maksimumi suvel ja langesid talvel. Tootsi alal tuvastati mustal lepal kõrgeim ammoniaagisisaldus, samas kui männi- ja kontrollaladel oli kõrgeim nitraadisisaldus. Kase istandustes esines üldiselt suur mullaniiskuse varieeruvus, samas kui kontrollalal olid järjekindlalt madalaimad mullaniiskuse ja toitainete väärtused, rõhutades taimestiku olulist mõju mulla- ja gaasidünaamikale.
Kirjeldus
Master`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate Change
Märksõnad
magistritööd