Andmebaasi logo
 

Tööstusergonoomika tootmisettevõttes AS Voka Masin

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Autorid

Laur, Andres

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Uurimistöö eesmärgiks on metalliettevõtte AS Voka Masin töökeskkonna analüüsimine, hinnates tööliigutuste koormust keevitajatel ning mõõtes töökeskkonna füüsikalisi ohutegureid. Samuti, tuginedes uurimustulemustele, anda ettevõtte töötajatele ergonoomilisuse hinnang ja anda ettevõttele soovitusi töötingimuste täiustamiseks. Uurimistööst võib teha järgnevaid järeldusi: 1. Erinevatest uuringutest on selgunud, et keevitajad puutuvad kokku erinevate töökeskkonna ohuteguritega, mis kujutavad riske töötaja tervisele. 2. Arenenud tööstusriikides on iga kolmas töövigastus seotud luu- ja lihaskonna vaevustega. 3. Kirjanduse analüüsist selgus, et enamus uuringuid kajastavad tööliigutustest tekkivaid vaevusi ja nende tagajärgi, kuid vähem on uuritud nende põhjuseid. 4. Töökeskkond tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada nii, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötajate või teiste isikute tervist ja töökeskkonda. 5. Tööliigutusi hindavaid metoodikaid on mitmeid, kuid üldistavalt saab neid jagada kolmeks: küsimustikud, vaatlused ja otsesed mõõtmised. 6. Hinnangu andmiseks on võetud kasutusele kolmeastmeline tasemete süsteem, mis väljendab: 0 tase – ohutu töökeskkond; I tase – keskmise riskiga töökeskkond; II tase – ohtlik töökeskkond. Kolmeastmelist süsteemi on lihtne kasutada ka riskianalüüsi koostamiseks, mida antud magistritöös tehtud ei ole. 7. Väikeses tsehhis töötavate keevitajate vaatlusparameetrite hinnangust selgub, et kõikidel töötajatel on hinnatud tööpinna kõrgust tasemega II. Kolmel keevitajal neljast on hinnatud vaatlusparameetrit keha kaldenurk ette või küljele tasemega II. 8. Suures tootmistsehhis töötavate keevitajate ohtlikuimaks parameetriks vaatlusel osutus tööpinna kõrgus, mida hinnati kõikide keevitajate puhul riskihindega II. 9. Mõlemas tootmistsehhis hinnati sisekeskkonna parameetritest kõige kõrgema tasemega müraga kokkupuutetaset ja õhutemperatuuri. 10. Kõige kõrgema tasemega töötamiskohaks hinnati suure tsehhi keevitajat S3, kelle ergonoomilisuse hinnang oli 58,7 %, mis vastab tasemele I. 11. Metalliettevõtte keevitajate ergonoomilisuse hinnanguks kujunes 51,5%, mis vastab tasemele I. Uurimistöö põhjal võib anda järgnevaid soovitusi: 1. Keevitajate töötamiskohtade tööpinnad tuleks projekteerida töötamiskohal töötava töölise iseärasuste järgi. Kasutusele tuleks võtta reguleeritava tööpinnaga töölauad. 2. Tööülesanded tuleks korraldada nii, et keevitajal oleks võimalik töötada vaheldumisi istudes ja seistes. 3. Müraga kokkupuutetaseme vähendamiseks võtta kasutusele töötajatele sobivad kuulmiskaitsevahendid. 4. Olemasolevat valgustuslahendust täiendada nii, et keevitaja töökohal oleks tagatud vähemalt 300 lx. 5. Korraldada töötajatele terviseriskide teadlikkuse tõstmiseks töötervishoiualaseid koolitusi. 6. Võimaldada ja kontrollida igapäevaselt isikukaitsevahendite ja korrektse tööriietuse kandmist. 7. Koostada tegevuskava töökohtade ergonoomilisemaks muutmiseks ning seda tegevuskava ka järgida.
The aim of the thesis is to conduct an ergonomical assessment among the welders in the metal production company AS Voka Masin. To give the ergonomical assessment it is needed to observ and evaluate the working task movements of the welders and also to analyze the inner climate of the work environment by measuring the physiological parameters like room temperature, relative humidity, noise exposure level and illumination. Inner climate parameters will be compared to currently valid Estonian legislations or in it’s absence to European stardards. Welders’ working task movements are being evaluated by using an observation protocol which pays attention to monitoring all unnatural and uncomfortable movements. The protocol includes ten different observation parameters and four inner climate parameters. To give an ergonomical assessment the average ratings of observation parameters and inner climate parameters were used. Physiological hazard observation was conducted among welders. Alltogether were observed 8 welders of whom 4 work in the smaller and 4 in the bigger production plant. Physiological hazard measuring was executed in both plants and the results were taken into account when composing the ergonomical evaluation. The observation protocols revealed that the work station heights were evaluated with the highest hazard level II in both plants. The inner climate measurements revealed that the noise exposure level and room temperature in both plants were evaluated with the highest hazard level II. The general ergonomical assessment of the metal production company was formed by the results of welders’ working task movement evaluations and indoor climate measurements. The overall ergonomical level of the metal production company AS Voka Masin is 51,5% which conforms to level I.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd

Viide

Kollektsioonid