Lactose Clustering and Crystallisation - Experimental Investigation of Pure Solution and Ricotta Cheese Whey
Laen...
Kuupäev
2017
Kättesaadav alates
Autorid
Pisponen, Anna
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Crystallisation is the main process in lactose production technology. It consists of several steps including formation of primary clusters of molecules, nucleation, growth of nuclei, and further formation of crystals. The aim of the current research work was to improve our knowledge about nucleation process and subsequent growth of lactose primary clusters depending on the temperature and concentration of the solution. The dependence of the lactose crystal final size and shape on the solution pH level and concentration, crystallization temperature and cooling profile were also investigated. The novelty of the present work was in the application of particularly sensitive optical technique (Zetasizer Nano ZS) to measure lactose particle size. This technique enables to measure the size of the smallest lactose particle and trace the growth of primary clusters without altering the original conditions of the sample. Investigation of clustering and crystallisation, using new techniques, will provide answers to numerous questions related to crystallisation of lactose and other sugars, as well as crystallography in general. The second aspect was that ricotta cheese whey was used as a raw material to explore the influence of environmental conditions on crystal shape and size. This raw material is rarely used in lactose production, but recently, stricter environmental requirements have increased interest to it. In Estonia, ricotta cheese whey was studied for the first time. The investigation and use of less traditional source of lactose will have a positive impact on the environment and provide substantial valorisation of these dairy by-products, and thus, have an added value for dairy production in general
Laktoosi tootmise tehnoloogiline põhiprotsess on kristalliseerimine. See sisaldab molekulidest esmaste kogumite ehk klastrite moodustumist, kristallituumade teket, kristallituumade suurenemist ja neist kristallide kujunemist. Käesoleva teadustöö põhieesmärk oli saada uusi teadmisi laktoosi kristalliseerimise algfaasist – laktoosimolekulide võimest moodustada esmaseid klastreid (kristallide algeid) sõltuvalt temperatuurist ja kontsentratsioonist. Samuti uuriti, kuidas mõjutavad laktoosikristallide kasvu ja lõppkuju lahuse pH ning kontsentratsioon, kristalliseerimise temperatuur ja temperatuuri alandamise kiirus. Käesoleva töö uudsus seisneb selles, et esmaste klastrite uurimiseks kasutati ülitäpseid mõõtmisi võimaldavat aparatuuri (Zetasizer Nano ZS), mille tõttu sai määrata üksiku laktoosimolekuli suurust ja jälgida lahusesse sekkumata laktoosiosakeste liitumisprotsessi. Selle protsessi uurimine uue meetodiga annab vastuseid paljudele kristalliseerimisprotsessiga seotud küsimustele nii suhkrute kristalliseerimise kui ka üldiselt kristallograafia alal. Teine aspekt on see, et analüüsides, mille abil uuriti lahuse parameetrite mõju laktoosi kristallide lõppkujule, kasutati toormaterjalina ricotta juustu vadakut, mida seni on laktoosi tööstuslikuks tootmiseks kasutatud suhteliselt harva. Viimastel aastakümnetel on huvi selle tooraine vastu suurenenud. Eestis ei ole seni ricotta vadaku kasutamise problemaatikaga tegeldud. Selle ebatraditsioonilise toormaterjali uurimine ja kasutamine aitab täiuslikumalt väärindada piimandussektoris tekkivaid kõrvalsaadusi ja vähendada keskkonnakoormust.
Laktoosi tootmise tehnoloogiline põhiprotsess on kristalliseerimine. See sisaldab molekulidest esmaste kogumite ehk klastrite moodustumist, kristallituumade teket, kristallituumade suurenemist ja neist kristallide kujunemist. Käesoleva teadustöö põhieesmärk oli saada uusi teadmisi laktoosi kristalliseerimise algfaasist – laktoosimolekulide võimest moodustada esmaseid klastreid (kristallide algeid) sõltuvalt temperatuurist ja kontsentratsioonist. Samuti uuriti, kuidas mõjutavad laktoosikristallide kasvu ja lõppkuju lahuse pH ning kontsentratsioon, kristalliseerimise temperatuur ja temperatuuri alandamise kiirus. Käesoleva töö uudsus seisneb selles, et esmaste klastrite uurimiseks kasutati ülitäpseid mõõtmisi võimaldavat aparatuuri (Zetasizer Nano ZS), mille tõttu sai määrata üksiku laktoosimolekuli suurust ja jälgida lahusesse sekkumata laktoosiosakeste liitumisprotsessi. Selle protsessi uurimine uue meetodiga annab vastuseid paljudele kristalliseerimisprotsessiga seotud küsimustele nii suhkrute kristalliseerimise kui ka üldiselt kristallograafia alal. Teine aspekt on see, et analüüsides, mille abil uuriti lahuse parameetrite mõju laktoosi kristallide lõppkujule, kasutati toormaterjalina ricotta juustu vadakut, mida seni on laktoosi tööstuslikuks tootmiseks kasutatud suhteliselt harva. Viimastel aastakümnetel on huvi selle tooraine vastu suurenenud. Eestis ei ole seni ricotta vadaku kasutamise problemaatikaga tegeldud. Selle ebatraditsioonilise toormaterjali uurimine ja kasutamine aitab täiuslikumalt väärindada piimandussektoris tekkivaid kõrvalsaadusi ja vähendada keskkonnakoormust.
Kirjeldus
A Thesis for applying for degree of Doctor of Philosophy in Food
Science
Märksõnad
dissertatsioonid, dissertations, laktoos, vadak, kristallisatsioon, piimatooted, toiduainetetehnoloogia, lactose, whey, crystallization, dairy products, food technology