Hübriidhaava teise põlvkonna puistute majandamine ja keskkonnamõjude hinnang 1.06.2016–10.06.2018 : lõpp-aruanne
Laen...
Kuupäev
2018
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Eesti riik on seadnud eesmärgiks biomajanduse jätkusuutliku edendamise, kus prioriteetseteks
eesmärkideks on muuhulgas maaressursi efektiivsem kasutamine ja taastuvenergia osakaalu
tõstmine. Lisaks biomajanduse eesmärkidele on Eesti sõlminud mitmeid rahvusvahelisi
kokkuleppeid nagu Pariisi kliimalepe (2015) ja Kyoto protokoll (1997) kliimamuutuste
leevendamiseks. Metsasektoril on oluline roll eelmainitud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu
võib eeldada suurt raiesurvet metsadele. Juba praegu on Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti,
kasutamas energiaks märkimisväärsel hulgal puiduenergiat (Rytter et al. 2016). Seetõttu,
leevendamaks üha suurenevat puiduvajadust, on vajalik välja töötada alternatiivsed
puidutootmise süsteemid, võttes kasutusse seni tootmisest väljas olevad põllumaad. Hiljutised
hinnangud näitavad, et ca 300 000 ha endist põllumaad on aktiivsest kasutusest väljas, kuna
taoliste kõlvikute väiksus (keskmiselt ca 1,5 ha) ning raske ligipääsetavus ei võimalda nendel
maadel intensiivse põllumajandusega tegeleda (Vohu 2014). Üheks uudseks
metsakasvatuslikuks meetodiks Põhja-Euroopas on lühikese raieringiga metsaistandike
kasvatamine kasutusest välja jäänud põllumaadel (Tullus et al. 2013). Lühikese raieringiga
metsanduse eesmärk on maaressursi maksimaalselt efektiivne ära kasutamine, optimeerides
raieringi vastavalt puistu mahuküpsuse saabumisele.
Üheks potentsiaalseks puuliigiks lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimisel nii
Läänemere regioonis tervikuna kui ka Eestis on osutunud hübriidhaab (Tullus et al. 2012;
Karacic et al. 2003). Viimased hinnangud näitavad, et Läänemere riikides on hübriidhaavikute
pindala kasvanud ca 12 000 hektarile (Lutter 2017). Viimase aja uued hübriidhaavikud Eestis
on kasvatanud istandike pindala ca 1000 hektarini ning eeldatavasti on lähiaastatel oodata
jätkuvat pindala suurenemist. Hübriidhaavikute kasvatamise peamine eesmärk on tooraine
kasvatamine tselluloosi- ja energiapuidu tööstustele, sealhulgas on võimalik tüve alaosast
saada väärtuslikumat saepalki (Tullus et al. 2012). Kiirekasvulistest hübriidhaavikutest saadav
biomass omab potentsiaali asendamaks puitu, mis raiutakse vanadest kõrge loodusväärtusega
haavikutest metsamaal.
Esimesed hübriidhaavikud rajati Eestisse 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses, mistõttu on
istandikud läbinud rohkem kui poole eeldatavast raieringi pikkusest (25–30 aastat). Senised
teadusuuringud esimese põlvkonna hübriidhaavikute sobivusest Eesti kliima- ja
mullatingimustesse katavad raieringi esimest poolt (Tullus 2013; Lutter 2017). Senised
tulemused näitavad, et hübriidhaab on ligikaudu kaks korda produktiivsem kui harilik haab
4
metsamaal sarnastel kasvukohatüüpidel (Lutter et al. 2017). Sealjuures ei ole hübriidhaavikute
kiire kasv vähendanud mulla toitainete sisaldusi ja süsinikuvarusid (Lutter et al. 2016ab).
Intensiivse biomassi produtseerimise tõttu näitavad hübriidhaavikud suurt potentsiaali
kliimamuutuste leevendamisel intensiivse CO2 sidumise kaudu maapealsesse biomassi (Lutter
et al. 2016b). Elurikkuse uuringud hübriidhaavikutes on näidanud, et puistute vanuse kasvades
suureneb metsaliikide osakaal soontaimede hulgas ning suureneb sammalde arvukus (Tullus
2013; Tullus et al. 2015). Sammalde ja samblike uurimused näitavad, et raieringi keskel olevad
hübriidhaavikud pakuvad noorest vanusest hoolimata elupaiku suurele hulgale liikidele
(Randlane et al. 2017), seejuures ka uutele samblikuliikidele Eestis (Oja et al. 2016)
Sarnaselt harilikule haavale uueneb hübriidhaab peale lageraiet vegetatiivselt juure- ja
kännuvõsust (Tullus et al. 2012). Suur võsude arv ning sobiva majandamismudeli valimine
teise põlvkonna hübriidhaaviku kasvatamisel on suur metsakasvatuslik väljakutse, kuna
senised teadmised hübriidhaavikute vegetatiivse teise põlvkonna erinevate
majandamismudelite kohta ei ole rahuldavad nii produktsiooni, keskkonnamõjude, elurikkuse
kui ka ökonoomika koha pealt. Vajalik on välja töötada paindlikud majandamismudelid, mis
arvestavad puiduturu situatsiooni ja nõudlust (paberipuit, energiapuit), samal ajal arvesse
võttes ka võimalikke keskkonnamõjusid nii mulla viljakusele kui ka elurikkusele. Senine
Põhjamaade kogemus hübriidhaava teise vegetatiivse põlvkonna majandamise kohta on samuti
puudulik. Rohkem teadmisi on viimasel ajal avaldatud hübriidhaava teise põlvkonna
produktsiooni ja kloonide vahelise konkurentsi kohta Rootsi ja Soome tingimustes (Rytter
2006; McCarthy and Rytter 2016; Rytter and Rytter 2017; Hytönen 2018), kuid laiemad
keskkonna mõjude analüüsid on siiani lünklikud.
Kirjeldus
Märksõnad
hübriidhaab, puistud, keskkonnamõjud, Eesti, aruanded