Verevi järv : meetmekava
| dc.contributor.author | Kreitsberg, Merit (koostaja) | |
| dc.contributor.author | Kreitsberg, Randel (koostaja) | |
| dc.contributor.author | Tuvikene, Lea (koostaja) | |
| dc.contributor.department | Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus | est |
| dc.date.accessioned | 2019-11-14T13:37:49Z | |
| dc.date.available | 2019-11-14T13:37:49Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Vaata ka EMU DSpace'is „Järvede haldamine vesikondade veemajanduskavade raames : tegevuskava“ Tartu, 2014. | est |
| dc.description.abstract | Puhas vesi, mitmekesised maastikud, liigiline mitmekesisus nii kalade, veetaimede kui selgrootute tasandil ning inimene osana sellest looduskeskkonnast – kes meist ei sooviks sellist idüllilähedast olukorda Eesti järvemaastikele. Kahjuks on ühel või teisel põhjusel mitmed järved oma järvetüübi siseselt kehvas seisundis – olgu selle tunnuseks siis hooajati kõrgele kerkiv pH, nihkes röövkalade-lepiskalade suhe või sinivetikate õitsengud. Ning kuna pahatihti on eelnev toimunud inimmõju tulemusena, oleks vale jääda käed rüpes ootama, millal loodus ise meie tekitatud kahjustused likvideerida jõuab. Iga järve saatuseks on ühel hetkel saada nii vanaks, et järve eksistentsi lõpetab kinnikasvamine. Kaasaegne järveteadus on arenenud tasemeni, mis võimaldab järvede toitelisust vähendada ja kinnikasvamise protsesse pidurdada või neid isegi noorendada või taastada. Mis on järve tervendamine? Järve tervendamine on protsess, kus füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste meetodite abil vähendatakse järve toitelisust ning parandatakse järve ökoloogilist seisundit. Kasvab ka järve virgestuslik ning majanduslik väärtus. Tervendamisel püütakse saavutada järve võimalikult looduslähedane tasakaaluline seisund, kus oleks tagatud ökoloogiline terviklikkus. Tervendamine on reeglina põhjendatud juhul, kui veeökosüsteemi looduslik paranemine on võimatu või liiga aeglane selleks, et tagada väärtusliku elustiku säilimist. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv seadis eesmärgiks saavutada kõigi Euroopa pinnavete hea ökoloogiline ja keemiline seisund aastaks 2015. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud vesikondade veemajanduskavad, mida ajakohastatakse iga kuue aasta järel. Veekogude puhul, kus 2015. aastaks püstitatud eesmärki ei olnud võimalik täita, kehtib nn pikendatud eesmärk, st meetmed nende seisundi parandamiseks on planeeritud järgmisse veemajanduskavade perioodi. Eesti on jagatud kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Hetkel kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2015-2021. Veemajanduskavade rakendamiseks koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm, kus esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse üld- ja detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel, uuesti läbivaatamisel ja muutmisel. Meetmeprogrammi raames koostatakse tervendamise meetmekavad veemajanduskavades nimetud kesises või halvas ökoloogilises seisus olevate järvede seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi INTERREG IVC projekti LakeAdmin (lakeadmin.savonia.fi ja http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/teadustoo/projektid/lakeadmin/ ) toel valminud Harku järve, Verevi järve, Veisjärve ja Viitna Pikkjärve meetmekavad on osaks uue perioodi (2015-2021) veemajanduskavadest. Igaühel neist järvedest on oma probleemid ja erisused. Kavade koostamisel ei piirdu koostajad vaid iseendi teadmiste ja tehtud töödega, hädavajalik oli arvestada võimalikult kõigi asjassepuutuvate huvigruppidega, nii omavalitsustega, keskkonnakaitseorganisatsioonidega kui ka kohalike huvigruppidega. Verevi järve meetmekava koostamisele on kaasa aidanud kas aruteludes osalemise kaudu, info jagajana või versioonide kommenteerimise kaudu: Keskkonnaministeerium (Peep Siim, projektide büroo nõunik; Irja Truumaa, veeosakonna peaspetsialist), Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (Kaili Viilma, looduskaitse juhtivspetsialist; Aimar Rakko, vee-elustiku spetsialist), Elva Linnavalitsus (Priit Värnomasing, linnamajanduse osakonna juhataja), AS Emajõe Veevärk (Andres Aruhein, juhataja), Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus (Prof. Ingmar Ott; MSc Toomas Kõiv; PhD Helle Mäemets, doktorandid Margot Sepp, Katrin Saar, Ronald Laarma). Ka info ja kogemuste vahetamine teiste LakeAdmin projekti partneritega annab värskeid ideid ja tuge, millest võib meie järvede haldamisel palju kasu olla. | est |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/5481 | |
| dc.rights | Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess | |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ | |
| dc.subject | Verevi järv | est |
| dc.subject | järved | est |
| dc.subject | seire | est |
| dc.subject | keskkonnamõju hindamine | est |
| dc.subject | veekvaliteet | est |
| dc.subject | meetmed | est |
| dc.subject | järvede tervendamine | est |
| dc.subject | puhkealad | est |
| dc.title | Verevi järv : meetmekava | est |
| dc.type | Book | eng |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Verevi_meetmekava_18.03.2016.pdf
- Suurus:
- 1.44 MB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst