Andmebaasi logo
 

Süsiniku jalajälje hindamine veiste vanuserühmade lõikes AS Aravete Agro näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2024

Kättesaadav alates

29.08.2024

Autorid

Sõmermaa, Kristel

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Kaasaegse ühiskonna olulised probleemid on kliimamuutused ja ebakindlus toiduga kindlustatuse suhtes. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, vähendades kasvuhoonegaaside heitmeid inimeste ja planeedi heaolu parandamise eesmärgil. Veiste vanuserühmade süsiniku jalajälje hindamine aitab selgitada erinevate veiste vanuserühmade mõju keskkonnale ja kliimamõju dünaamikat piimakarjakasvatuses ning aitab edendada oluliselt põllumajanduse jätkusuutlikkust, võimaldades paremat planeerimist ja keskkonnasõbralikumate meetmete rakendamist. Magistritöö eesmärk on hinnata veebikalkulaatoriga Cool Farm Tool põllumajandusettevõtte AS Aravete Agro süsiniku jalajälge veiste vanuserühmade lõikes ja anda ülevaade Cool Farm Tooli kasutamisest. Töös kasutatakse agronoomi ja loomakasvatusjuhi koostöös kogutud 2022. ja 2023. aasta andmeid. Tegemist on ühe põllumajandusettevõtte juhtumiuuringuga, kus kasutatakse dokumentide analüüsi ja poolstruktureeritud intervjuusid, keskendudes kvantitatiivsele uurimismeetodile ja deduktiivsele lähenemisele. Cool Farm Tool on veebipõhine kalkulaator süsiniku jalajälje arvutamiseks, mis hindab põllumajandusettevõtte kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja mullas süsiniku sidumist. Kuigi kalkulaatori kasutamine on lihtne, nõuab see spetsialistide osalemist vastava valdkonna teadmiste tagamiseks. 2023. aastal olid lüpsilehmad uuritatavatest veiste vanuserühmadest suurima süsiniku jalajäljega, tekitades aastas 26 411 tonni CO2ekv, mille peamiseks allikaks oli soolesisene fermentatsioonist tekkiv CH4. Piimavasikate (0-1 aasta vanused), mullikate (üle 1 aasta vanused) ja pullvasikate peamiseks kasvuhoonegaasiks oli CO2, mis tulenes sööda tekkimise tagajärjel. Piimavasikate süsiniku jalajälg oli 7 944 tonni CO2ekv, mullikate süsiniku jalajälg oli 4 045 tonni CO2 ekv ja pullvasikate oma 115 tonni CO2ekv. Kinnislehmade süsiniku jalajälg oli 3 853 tonni CO2ekv, mille peamiseks allikaks oli soolesisesest fermentatsioonist tekkiv CH4. Saadud tulemused kinnitasid, et kõige suurem süsiniku jalajälg piimakarjakasvatuses on lüpsilehmadel, samas kui pullvasikatel on see kõige väiksem. Samuti ilmnes, et peamised kasvuhoonegaaside allikad tulenevad soolesisest fermentatsioonist, sööda tootmisest ja sõnniku käitlemisest. Edaspidistes uurimustes võiks keskenduda sellele, kuidas ettevõte saaks täiustada oma kuluarvestussüsteemi, tagades andmete sobivuse kalkulaatori juhistele ning kuidas vähendada ettevõtte süsiniku jalajälge.
Climate change and uncertainty regarding food security are important problems facing modern society. The European Union has set itself the objective of achieving climate neutrality by 2050, by reducing greenhouse gas emissions to improve the well-being of people and the planet. A carbon footprint assessment of cattle age groups helps to clarify the impact of the different cattle age groups on the environment and the dynamics of climate impact in dairy farming, and helps to significantly promote the sustainability of agriculture, allowing for better planning and the implementation of more environmentally friendly measures. The aim of this Master’s thesis is to assess the carbon footprint of the agricultural enterprise AS Aravete Agro by cattle age groups with the help of an online calculator Cool Farm Tool and to give an overview of the bottlenecks of the Cool Farm Tool. The thesis uses data for 2022 and 2023, collected in cooperation between the agronomist and the animal husbandry manager. This is an agricultural enterprise case study, using document analysis and semi-structured interviews, with a focus on the quantitative research method and deductive approach. The Cool Farm Tool is an online calculator for calculating the carbon footprint, which assesses an agricultural enterprise’s greenhouse gas emissions and soil carbon sequestration. Although the use of the calculator is simple, it requires the participation of specialists to ensure expertise in the relevant field. In 2023, dairy cows had the highest carbon footprint among the bovine age groups under study, generating 26,411 tons of CO 2 e per year, the main source of which was CH 4 from intra-intestinal fermentation. The main source of the carbon footprint for calves was feed production, with the carbon footprint of heifer calves being 69 times greater than that of bull calves (only 115 tonnes of CO 2 e). The carbon footprint of heifers (over 1 year old) was 4,045 tonnes of CO 2 e, the main source of which was CO 2 , which was formed during the production of feed. The carbon footprint of confined cows was 3,853 tonnes of CO 2 e, the main source of which was CH 4 from intra-intestinal fermentation. The results obtained confirmed that dairy cows have the highest carbon footprint in dairy farming, while bull calves have the lowest. It also appeared that the main sources of greenhouse gases are due to intra-intestinal fermentation, feed production, and manure handling. Future research could focus on how the enterprise can improve its cost accounting system, ensuring that the data meets the calculator’s guidelines, and how to reduce the enterprise’s carbon footprint.

Kirjeldus

Magistritöö Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekaval

Märksõnad

magistritööd, põllumajandus, loomakasvatus, piimakarjakasvatus, kasvuhoonegaasid, Cool Farm Tool kalkulaator

Viide

Kollektsioonid