Andmebaasi logo
 

Jätkusuutliku intensiivistamise teoreetilisi lähtekohti põllumajanduses ja senine praktika taimekasvatussektoris 2012 osauurimuse näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2016

Kättesaadav alates

Autorid

Aste, Raiko

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Maailma rahvastik kasvab pidurdamatu hooga ning see tingib nõudluse kasvu toiduainete järgi. Kuni tänaseni on tootlikkuse kasv peamiselt suurenenud läbi sisendite kasutamise suurendamise, mille tulemusena on surve keskkonnale ajas pidevalt kasvanud. Üheks võimalikuks lahenduseks peetakse jätkusuutliku intensiivistamise kontseptsiooni, mis on Eestis veel täielikult väljatöötamata ning uurimused puuduvad. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on hinnata jätkusuutliku intensiivistamise taset Eesti põllumajanduses 2012 aasta osauuringu näitel. Antud uurimistöö tugineb Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt 2012 aastal läbiviidud uuringu tulemustel. Uurimistöös analüüsiti andmeid nii korrelatsioon- kui ka regressioonanalüüsi meetodiga. Seemnete kasutamine on vastavuses üldlevinud tõdemustega, mille kohaselt kvaliteetsema seemne kasutamine annab efekti saagikuses. Taimekaitse kasutamine suurendas saagikust vaid otsekülvi tehnoloogia puhul, mis ei ole üllatav arvestades otsekülvi eripära. Regressioonanalüüsist järeldub, et jätkusuutliku intensiivistamise ning saagikuse seisukohast on ettevõtetele sobilik valik minimeeritud maaharimise tehnoloogia. Ettevõtetest 48,74% tegeleb jätkusuutliku intensiivistamisega Eesti tasandil. Analüüsi tulemused näitasid, et jätkusuutliku intensiivistamise tase ning saagikus on korrelatsioonis täppisviljeluse kasutamisega ning ettevõtte juhi vanusega. Jätkusuutliku intensiivistamisega tegelevate ettevõtete juhtide keskmine vanus on alla 50 eluaasta. Sama näitaja oli üle 50 eluaasta ettevõtete juhtidel, kes ei tegele jätkusuutliku intensiivistamisega. Põllumajanduslik kõrgharidus loob tugeva eelduse jätkusuutliku intensiivistamisega tegelemiseks, mille väljundiks on kahjulike keskkonnamõjude vähendamine ning suur saagikus. Bakalaureusetöö rakenduskohti on mitmeid. Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad saaksid töös toodud infot ja tulemusi rakendada tootmises ja enda ärimudelis ning seeläbi hakata tegelema jätkusuutliku intensiivistamisega. Kuna jätkusuutlik intensiivistamine on kogu Euroopa Liidu põllumajandussektori eesmärk ning Eestis selle kohta materjalid puuduvad, siis Eesti Maaeluministeerium saaks kasutada antud tööd vajalike mehhanismide väljatöötamiseks ning rakendamiseks.
The world's population is growing with unstoppable speed and this leads to an increase in demand for the food. Until today, productivity growth has mainly increased through an increase in the use of inputs. As a result, the pressure on the environment has increased steadily over time. One possible solution is considered to be the concept of sustainable intensification, in which the base material is not developed, and there are no studies in Estonia. Present bachelor work purpose was to evaluate the level of sustainable intensification in Estonia in the example of 2012 Estonian University Economic and Social department subsurvey. This research is based on the Estonian University of Life Sciences institute of Economics and Social Sciences 2012 survey results. In the research author analyzed data with both the correlation and regression analysis methods. Use of seeds is compliance with common realizations, whereby a use of higher quality seeds gives positive effect to the yields. The use of pest management products increased yields only with direct seeding technology, which is not surprising in consideration of the specific direct seeding. The regression analysis follows that from sustainable intensification and yield perspective is a suitable choice for companies minimized tillage technology. 48.74% of enterprises in Estonian level are engaged in the sustainable intensification. The analysis results showed that the level of sustainable intensification and crop yield are correlated with the use of precision agriculture and with the company's manager age. Manager average age is under 50 years of age in enterprises which are practicing sustainable intensification. The same figure was over 50 years of age for company chiefs who are not involved in sustainable intensification. Agricultural higher education creates a strong presumption to practice sustainable intensification which output is the reduction adverse environmental effects and high yields. There is several bachelor's thesis implementation places. Entrepreneurs engaged in agriculture can exploit information and results from this work in their own production and business models and thus to engage in sustainable intensification. As the sustainable intensification is agricultural sector target across the European Union and materials missing about that in Estonia, then the Estonian Ministry of Rural Affair could implement present study to develop and to implement necessary mechanisms.

Kirjeldus

Märksõnad

jätkusuutlikkus, põllumajandus, keskkond, Eesti, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid