Andmebaasi logo
 

Phenotypic characterisation of potato late blight pathogen Phytophthora infestans in Baltic countries

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2016

Kättesaadav alates

Autorid

Aav, Alice

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Potato late-blight is one of the most destructive diseases of potato (Solanum tuberosum L.) worldwide; it is caused by the oomycete Phytophthora infestans (Mont.) de Bary. The disease is also a serious problem for potato growers in the Baltic countries, where the average losses are 15-30% and if the weather during the vegetation period is favourable for P. infestans, then the loss of yield can go up to 50%. P. infestans populations in Estonia have been studied since 1966, still due to the consequence of sexual reproduction, there is an ongoing change in genotypes and continuous diversification occurring in the Estonian P. infestans population, which should be studied continually. In Latvia and Lithuania, data on P. infestans population characteristics is insufficient and out of date, therefore, the novelty of this study was to fill the information gaps about the phenotypic characteristics in the populations of P. infestans in Latvia and Lithuania as one part of Eastern Europe. The main aims of the this study were to determine the general characteristics of the populations of P. infestans in the Baltic countries, in terms of mating type, reaction to metalaxyl and pathotypic diversity. The results revealed that the mating type ratio in Estonian, Latvian and Lithuanian populations of P. infestans, was close to 1:1 throughout the studied years, furthermore, mating types A1 and A2 were present in the same fields at the same time, indicating possible sexual reproduction in these pathogen populations. Also the results in Estonian, Latvian and Lithuanian populations of the pathogen, concerning the metalaxyl-resistance, during 2010-2013 were quite similar with domination by metalaxyl-sensitive isolates. All known virulence factors were found from all studied countries, the most common virulence factors were R1, R2, R3, R4, R6, R7, R10, R11. The rarest virulence factors in all Baltic countries were R5, R8 and R9. In general, the populations of P. infestans are similar in Estonia, Latvia and Lithuania. Minor differences can be considered normal as the populations are highly diverse and the pathogen is continuously changing.
Kartulikasvatuses suurimaid saagikadusid põhjustav kartulihaigus on kartuli-lehemädanik, mida tekitab seenetaoline organism Phytophthora infestans (Mont.) de Bary. Viimastel aastakümnetel on toimunud suured muutused haigustekitaja populatsioonides. 1970. aastate lõpus imporditi Mehhikost koos seemnekartuliga patogeeni A2 paarumistüüp ning „vana“ A1 paarumistüübiga P. infestans populatsioon on segunenud või asendunud uue, mitmekesise ja agressiivse A2 paarumistüübiga. Selle tulemusena on Euroopas varasemalt vaid vegetatiivselt paljunev patogeen võimeline paljunema ka suguliselt, ning suudab pikka aega mullas püsieostega, ilma peremeestaimeta, eluvõimelisena püsida. Kartuli-lehemädanik on tõsine probleem Eesti, Läti Leedu kartulipõldudel, kus keskmine saagikadu on 15 – 30% ning patogeenile soodsates tingimustes kuni 50%. Eesti P.infestans populatsioone on verem uuritud, kuid pidev haigustekitaja monitooring on endiselt oluline. Senine informatsioon haigustekitaja Läti ja Leedu populatsioonide kohta oli vähene ning sageli ka vananenud. Doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli võrrelda P. infestans’i populatsioonide fenotüübilist varieeruvust Eestis, Lätis ja Leedus. Analüüside tulemused kinnitasid varasemates töödes saadud tulemeid, et P. infestans’i Eesti populatsioonis on suur fenotüübililine varieeruvus ning tõenäoliselt just sugulise paljunemise tulemusena esineb haigustekitaja mitmekesistumine. Lisaks selgus, et paarumistüüpide suhe P. infestans’i Eesti, Läti ja Leedu populatsioonides osutab sugulisele paljunemisele, mis tähendab, et muldade saastumise oht kauapüsivate püsieostega on reaalne. Samuti näitasid uuringud, et patogeeni metalaksüüli-resistentsus oli Eesti, Läti ja Leedu populatsioonides sarnane – domineerisid metalaksüülile tundlikud tüved. Kõik virulentsusfaktorid (R1 – R11) esinesid kõigis Balti populatsioonides, kusjuures enim levinud virulentsusfaktorid olid R1, R2, R3, R4, R6, R7, R10, R11 ning harva esinesid R5, R8 ja R9 virulentsusfaktorid. Käesoleva uurimistöö tulemustest järeldub, et kolmes Balti riigis esineva patogeeni populatsioonid on fenotüübilt väga varieeruvad ning keerulised ning järjepidev haigustekitaja populatsioonide monitooring Balti riikides on oluline, et olla kursis patogeeni iseloomu muutustega ning vajadusel korrigeerida haiguse ennetus- ning tõrjesüsteeme.

Kirjeldus

Märksõnad

kartulikasvatus, kartulihaigused, kartuli-lehemädanik, fenotüüp, fenotüübiline muutlikkus, taimekaitse, Baltimaad, dissertatsioonid

Viide

Kollektsioonid