Energia lõpptarbimisest tulenevad CO2 heitkogused Tartu linna näitel
Laen...
Kuupäev
2014
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
EL-i strateegiadokumentides ning direktiivides sätestatu põhjal võib järeldada, et Euroopa Liit on võtnud selge suundumuse vähese CO2 heitmega majanduse suunas, mille raames edendatakse ja soodustatakse ka tulevikus nii taastuvenergiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu kui ka hoonete energiatõhususe suurendamise-alaseid tegevusi. Eesti on neid suundumusi järgimas läbi mitmesugustes arengudokumentides sätestatud eesmärkide ning järjepidevalt energiavaldkonda reguleerivat seadusandlust uuendades.
Eesmärkide täitmiseks rakendatavate meetmete tulemuslikkust tuleb mõõta. Mõõdikute ning nende jälgimissüsteemi (-struktuuri) olemasolu on tähtis, sest eesmärgid seatakse sageli pikaajalistele protsessidele ning tegevustele, mille tulemusi on raske ette näha. Asjakohaste ning mõõdetavate indikaatorite olemasolu võimaldab eesmärkide täitmist ning rakendatud meetmete mõju jälgida. Seeläbi saab tuvastada valitud suundumuste kitsaskohti ning võimalikke kõrvalekaldeid prognoositust.
Üheks levinuimaks sellelaadseks mõõdikuks on Euroopa Liidus CO2 ning teiste kasvuhoonegaaside heitkogused, mida saab arvutada lähtudes kasutatud kütuse kogusest, kütteväärtusest ning süsihappegaasi eriheitest.
Riiklike ning EL-i eesmärkide rakendamine ilma tegevusteta kohalikes omavalitsustes ei ole võimalik. Ka KOV-i tasandil seatud eesmärkide täitmist ning rakendatavate meetmete tulemuslikkust on otstarbekas jälgida. Sealjuures tuleb nentida, et perioodiliselt kogutavad
statistilised andmed ei andnud töö koostamise ajal piisavat ülevaadet muundatud energia ning kütuste kasutamisest kohalikul tasandil.
Käesolevas magistritöös võeti eesmärgiks energiatarbimise ning sellest tuleneva süsihappegaasi heitkoguse hindamine kohaliku omavalitsuse tasandil. Selle eesmärgi täitmisel tuvastati, et energia kasutamise kohta kohaliku omavalitsuse territooriumil koguvad regulaarselt kõige täpsemaid andmeid Keskkonnaagentuur, maagaasi ja elektri jaotusvõrkude ettevõtted ning kaugkütteettevõtted. Kütteks tarbitava soojuse kasutusmahtude puhul on otstarbekas rakendada kraadpäevadega taandamist, elimineerimaks erinevate aastate temperatuurikõikumiste mõju. Transpordikütuste kasutamise hindamisel on otstarbekas kasutada sõidukite poolt läbitavaid hinnangulisi vahemaid üheaastase perioodi jooksul.
Teisendamaks energia kasutamist CO2 heitkogusteks, saab Eestis kasutada riigispetsiifilisi eriheitetegureid, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi poolt koostatavatest kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuridest.
Töö esimeses pooles kirjeldatud metoodikat tarbimisandmete kogumiseks ning energia tarbimisest tulenevate süsihappegaasi heitkoguste tuvastamiseks kasutati Tartu linna energiakasutuse hindamiseks ajavahemikul 2009…2011. Tulemusi saab Tartu linn kasutada Linnapeade Paktiga liitumise järgsete tegevuste elluviimisel.
Eelnimetatud ajavahemikul jäi tuvastatud energia kasutamine ning sellest tulenenud CO2 emissioon Tartu linnas vastavalt vahemikku 1,2…1,4 TW·h ning 443000…647000 tCO2. Suurim süsihappegaasi emissioon tulenes elektri kasutamisest (58….73% koguemissioonist), kuigi elekter moodustas vaid 19…30% summaarsest energiakasutusest. Selle põhjustajaks on asjaolu, et Eestis toodetakse elektrit põhiliselt põlevkivist. Aastaks 2020 on elektri- ja soojuse tootmisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemiseks prognoositud 44…45%. Seeläbi väheneb ka elektri osakaal kohaliku omavalitsuse territooriumil toimuvast energia kasutamisest tulenev süsihappegaasi emissioon.
EU is moving towards its 20/20/20 targets. In 2012 the Greenhouse Gas emissions in the European Union had decreased by 18% relative to emissions in 1990. At the same time the share of renewable energy has increased to 13%. Although it seems that we’re well in track with attaining the set targets, European Comission has already proposed new and more am-bitious goals in order to reduce the effects of the climate change. Attaining even higher tar-gets requires member states (incl. Estonia) to remarkably increase their efforts in implement-ing the necessary policies and actions. National goals and targets cannot be attained without actions in the local level, where the end-users of energy are located. Therefore the actions and measures implemented in the Lo-cal Municipalities of Estonia have a significant impact in reaching the set targets in energy efficiency and GHG reductions. In the current thesis the methodology for assessing the final energy consumption and the resulting CO2 emissions in Estonian local municipalities was compiled and analysed. It was identified that due to lack of nationally gathered statistics on the local level, other databases have to be utilized in order to get reliable data that is available on regular intervals. These sources include The Estonian Environmental Agency, local district heating providers and the distribution network owners of natural gas and electricity. Data on transport fuels usage can be obtained by using vehicle kilometres analysis. The methodology was then used for identifying the final energy consumption and the result-ing CO2 emissions in Tartu City for the years 2009…2011. During that period, the energy consumption in the territory of the city was 1,2…1,4 TW·h and 443000...647000 tCO2 was emitted. While electricity consumption amounted to 19…30% of the total final energy con-sumption, the resulting CO2 emissions amounted to 58…73% of the total emissions. This is caused by the fact that most of Estonian electricity is produced from oil shale. Keywords: GHG emissions, final energy consumption, CO2, CO2eq, district heating, elec-tricity, natural gas, fossil fuels, biofuels, energy planning, local municipalities.
EU is moving towards its 20/20/20 targets. In 2012 the Greenhouse Gas emissions in the European Union had decreased by 18% relative to emissions in 1990. At the same time the share of renewable energy has increased to 13%. Although it seems that we’re well in track with attaining the set targets, European Comission has already proposed new and more am-bitious goals in order to reduce the effects of the climate change. Attaining even higher tar-gets requires member states (incl. Estonia) to remarkably increase their efforts in implement-ing the necessary policies and actions. National goals and targets cannot be attained without actions in the local level, where the end-users of energy are located. Therefore the actions and measures implemented in the Lo-cal Municipalities of Estonia have a significant impact in reaching the set targets in energy efficiency and GHG reductions. In the current thesis the methodology for assessing the final energy consumption and the resulting CO2 emissions in Estonian local municipalities was compiled and analysed. It was identified that due to lack of nationally gathered statistics on the local level, other databases have to be utilized in order to get reliable data that is available on regular intervals. These sources include The Estonian Environmental Agency, local district heating providers and the distribution network owners of natural gas and electricity. Data on transport fuels usage can be obtained by using vehicle kilometres analysis. The methodology was then used for identifying the final energy consumption and the result-ing CO2 emissions in Tartu City for the years 2009…2011. During that period, the energy consumption in the territory of the city was 1,2…1,4 TW·h and 443000...647000 tCO2 was emitted. While electricity consumption amounted to 19…30% of the total final energy con-sumption, the resulting CO2 emissions amounted to 58…73% of the total emissions. This is caused by the fact that most of Estonian electricity is produced from oil shale. Keywords: GHG emissions, final energy consumption, CO2, CO2eq, district heating, elec-tricity, natural gas, fossil fuels, biofuels, energy planning, local municipalities.
Kirjeldus
Märksõnad
süsinikdioksiid, Tartu, heitkogused, energiatarbimine, magistritööd