Andmebaasi logo
 

Narva ja Kunda populatsioonidest pärit lõhe (Salmo Salar L.) noorkalade kasvatamine Põlula Kalakasvatuskeskuses

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Autorid

Andresson, Mai

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida võrdlevalt Narva ja Kunda jõest pärit sugukalade kasvu, suurust, viljakust ja suguproduktide kvaliteeti ning noorkalade kasvu ja ellujäämust. Selleks analüüsiti emaskalade viljakuse ja marja kvaliteediga seonduvat andmestikku, et teha järeldusi nende mõjust noorkalade kasvule ja ellujäämusele. Samuti käsitleti töös mõlema populatsiooni noorkalade kasvu ja suremuse erinevusi erinevatel eluetappidel. Töö kirjutamiseks kasutati Põlula Kalakasvatuskeskuse andmebaase, aastaaruandeid ja käsikirjalisi märkmeid ning suulisi küsitlusi. Kahe populatsiooni emaskalade tööviljakusnäitajate võrdlemisel selgus, et Narva jõest pärit sugukalade keskmine tööviljakus oli tunduvalt suurem kui geenipangas olevatel Kunda jõe päritolu sugukaladel. Narva päritolu kaladelt saadi keskmiselt 8600 marjatera ühe emaskala kohta, Kunda jõest pärit sugukaladelt aga 3400 marjatera. Marja kvaliteedi hindamiseks võrreldi marjaterade arvu ühes mahuühikus ja selle sõltuvust kehamassist. Suurema kehamassiga kalade marjaterad on suurema läbimõõduga ja neid mahub ühte mahuühikusse vähem. Narva jõest pärit sugukalade keskmine kehamass oli 12 aasta jooksul 8,03 kilogrammi ja marjaterade arv ühes liitris oli keskmiselt 5600. Kaheksa aasta jooksul, mil Kunda jõest pärit sugukalu on paljudamiseks kasutatud, on emaskalade keskmine kehamass olnud 3,0 kilogrammi ja marjaterade arv 6300 ühes liitris. Töö käigus võrreldi kahe populatsiooni samasuviste, kahesuviste ja kaheaastaste noorkalade kasvukiiruse erinevust. Selgus, et Narva jõest pärit sugukalade järglaskond on kiiremakasvulisem kui Kunda geenipanga lõhede järglaskond. Narva jõe populatsioonist pärit samasuvised noorkalad olid keskmiselt 2,2 korda kiirema kasvuga kui Kunda geenipanga järglased. Kahesuviste noorkalade puhul olid kasvuerinevused küll väiksemad, kuid siiski olid Narva jõest pärit lõhede järglased 1,4 korda suuremad kui Kunda jõest pärit sugukalade järglased. Kunda geenipanga lõhede järglaste kehamass on aastate jooksul järjest vähenenud. See näitab asustuskalade kvaliteedi langust, mis on tõsiseks probleemiks kalade asustamisel - väiksemakasvulised kalad on loodusesse asustamisel vähem elujõulised. Uurides mõlema populatsiooni emaskalade järglaste ellujäämust viljastamisest kuni asustamiseni, selgus, et Kunda geenipangas peetavate emaskalade järglaste suremus on suurem - keskmiselt 44,1%. Narva jõest pärit lõhede järglaste suremus viljastatud marjast asustamiseni moodustas 26,6%, kusjuures aastate lõikes oli see suhteliselt stabiilne. Kunda jõe sugukarja järglaste suremus kõikus aastati märkimisväärselt ( 12,3%-st 2009. a. kuni 84,1%-ni 2008. a.). Bakalaureusetöö eesmärk saavutati – kahe jõe populatsioonidest pärit sugukalade viljakuse ja marja kvaliteedi ning nende järglaste kasvu ja suremuse andmed näitavad erinevust kahe kasvatamisel oleva populatsiooni vastavate näitajate vahel. Võib järeldada, et tehislikes tingimustes kasvatatava Kunda jõest pärit lõhe järglaste mahajäämus kasvus ja suurem surevus võrreldes Narva jõest pärit lõhede järglastega on seotud merekeskkonnas toitumisrändel olevate ja vangistuses peetavate sugukalade keskkonnatingimuste erinevusega, aga ka Kunda jõe väikese lõhepopulatsiooni vähese geneetilise mitmekesisusega. Praegusel hetkel kasvatatakse Põlula Kalakasvatuskeskuses ainult geenipangas peetavate sugukalade järglasi. Töö käigus selgunud tulemuste põhjal võib soovitada kalakasvatuskeskuses peetava sugu- ja asenduskarja kõik isendid identifitseerida perekondade viisi, et viljastamisel saaks vältida sugulusristumist. Ka sugukalade arvu suurendamine vähendaks geneetilist vaesumist ja ebasoodsaid muutusi järglaskonna geneetilises kvaliteedis, mis omakorda võiks tuua kaasa järglaste paremad kasvunäitajad ja ellujäämuse. Kõik eelnimetatud soovitused eeldavad investeeringute tegemist nii rahaliste kui ka inimressursi näol.
Salmon (Salmo Salar L.) has been an important game fish for fishermans and vocational fishermans over the years. Nowadays the situation is changed into one where salmon is still very valued fish but overfishing, poaching and habitat destruction by humans the salmon has listed in Red Data Book of Estonia as an endangered species. To ensure species retention there is validated catchment restrictions and attemps to improve the natural conditions of life. Põlula Fish Farming Center makes a major contribution to improve the situation in Estonian salmon rivers. The reproduction and rearing of juvenile salmon takes place only at Põlula Fish Rearing Center in Estonia. The reproduction and rearing of juvenile salmon takes place only at Põlula Fish Rearing Center in Estonia. Through the years, various genetic origins of salmons have been used. Until today the Narva river salmon has still been the main population. Põlula Fish Farming Center stocked the last two-year-old fish from Narva river population in spring, 2012. Since 2010, the rearing of Narva river salmon has been stopped according to the regulations of ICES (European Union Fisheries Administration and International Council for the Exploration of the Sea). It is no longer recommended to reproduce and distribute salmon, which are reproduced with the support of hatcheries or fish farms (e.g salmon from Narva river) to other rivers. One important phase of salmon stocking in Estonia has come to an end with the change of these regulations. Therefore it is appropriate time to make an overview about the salmon and its progeny data collected within 12 years and compare it to the center origin reared Kunda River broodstock salmon using data collected in over 8 years. Comparing reproductive performance data of two populations of females showed that the broodfish origin from Narva was significantly higher than live gene bank broodfish origin from Kunda. The avarage from all the taken eggs per one female salmon originated from Narva was 8600; from Kunda it was 3400 eggs per one female salmon.Size of the eggs tends to be in correlation with the body weight. Salmons with bigger body weight have eggs larger in diameter. Broodfish from Narva River mean bodyweight was 8,03, the number of eggs in one liter was 5600. Kunda River live gene bank spawner body weight was 3,0 kg and the number of eggs per liter was 6300. In the work process two population of summerlings were compared in growth rate: twosummer- old juveniles and two years old juveniles differences . It turned out that the Narva River broodstock progeny where faster growing than Kunda River broodstock juveniles. Narva River population of summerlings growth was 2,2 times faster than offsprings of Kunda gene bank broodstock. Two summer old juvenile fish growth was more even, but still, salmon offsprings originated from Narva River growth was 1,4 times fasther than Kunda River broodstock juveniles. Kunda gene bank broodstock progeny body weight has been declining steadily over the years. It shows the quality of the stocking fishes – smaller fishes are less viable in wild life. Examining the survival of both populations of female fishes offsprings from egg fertilization to stocking into rivers showed that the Kunda gene bank progeny average mortality is 44,1%. The mortality from egg fertilization to stocking in salmons progeny origin from Narva River was 26,6% - it was relatively stable from year to year. Kunda River broodstock offspringmortality rates varied considerably from year to year (12.3% in 2009 up to 84.1% in 2008). Bachelor’s thesis was achieved – the two rivers populations from broodfish fecundity and egg quality, progeny’s growth and mortality data shows the growing differences between two populations. It can be concluded that the artificial conditions are affecting the rearing the salmon orgin from Kunda River. The offspings have slower growth and bigger mortality compared to the Narva River broodstock juveniles. Durning life at the sea salmons origin from Narva River, growth is rapid due to a diet consisting mainly of fish. In Kunda River there are small salmon populations with little genetic diversity. At present there is in Põlula Fish Farming Center only broodstock fish offsprings origin from Kunda River. In the process, identified on the basis of the result may suggest that fishfarming center broodstock and replacement broodstock fishes should be identified by families to prevent in fertilization time crossing relationships with parents and offsprings. Also, increasing the number of broodfish would reduce the genetic impoverishment and adverse changes in the genetic quality of offspring, which in turn could lead to higher growth and survival of offsprings. All of the above recommendations would need investment in both financial and human resource terms.

Kirjeldus

Märksõnad

kalad (zool.), kalakasvatus, lõhe, populatsioonid (biol.), jõed, Eesti, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid