Andmebaasi logo
 

Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestis

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

Avaldamiseks puudub, autorite nõusolek

Autorid

Sibul, Ivar (koostaja)
Meikar, Toivo (koostaja)
Kasesalu, Heino (koostaja)
Trei, Piret (koostaja)

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Saateks
Tänavu möödub sada aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis alustas tegevust metsaosakond, mida peetakse emakeelse metsandushariduse ja metsateaduse hälliks. Selle saja aasta sisse mahub kiiret arengut, spurte ja hoovõtte, aga ka seisakuid ja suunamuutusi. Kuigi metsaosakonna sünni tingis noore vabariigi terav ja kiireloomuline vajadus haritud metsandusspetsialistide järele, sai see siiski teoks Eesti Vabariigi alguspäevil loodud emakeelse ülikooli avamisega Tartus 1. detsembril 1919. Ehkki vastloodud rahvusülikoolis ei kujunenud metsaosakonna asutamine 1920. aastal kergeks ettevõtmiseks, rajas see tugeva baasi süsteemsele metsanduslikule uurimis- ja katsetegevusele ning metsanduslikule kõrgharidusele Eestis. Tänu metsaosakonna loomisele suurenes kiiresti kõrgharidusega metsaametnike hulk, kes rakendasid oma värskelt omandatud teadmised ja energia kodumaa metsamajanduse teenistusse. Lisaks metsandusspetsialistide kasvatamisele alustati metsaosakonnas rahvusliku metsandusliku teadusloomega, mis jõudis kiiresti ka rahvusvahelisele areenile. Metsandushariduse viljakatele algusaastatele järgnesid keerulised sõjaaastad. Paljud metsandusõppejõud ja –teadlased emigreerusid kodumaalt, arreteeriti või hukkusid. Järgnenud riigikorra muutus jättis paratamatult korvamatu jälje ka metsandusõppele ja -teadusele. Sellest hoolimata taasalustati uute lootustega vastses ülikoolis 1951. aastal, mil loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Ka taasiseseisvumise pöördelised aastad tõid akadeemilisse metsandusharidusse suunamuutusi. Viimastel aastakümnetel on akadeemilist metsandusõpet ja -teadust Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mõjutanud nii muutused ühiskonnas kui ka üldine haridus- ja keskkonnapoliitika. Tänase emakeelse metsandushariduse ja metsateaduse kestvat head tervist näitab see, et saja aasta jooksul on Eestis metsandusspetsialisti diplomini ja bakalaureuse- või rakendusmagistrikraadini jõudnud 4048 eestimaalast. Metsanduslike teadusmagistritööde kaitsjaid on sel perioodil olnud 83, kandidaadi- ja doktoritöid on kaitstud vastavalt 67 ja 56. Eestis tehtud töö on pälvinud ka kõrge tunnustuse – rahvusvahelises ülikoolide pingereas kuulub maaülikool täna maailma viiekümne parima ülikooli hulka just metsateaduse ja metsandusõppe alal. Noorte õppejõudude juurdekasv ning Eesti metsateaduse ja metsandushariduse jätkuvalt hea tase ja rahvusvaheline haare annavad kindlust, et Eesti metsanduslik kõrgharidus elab, kasvab ja õitseb ka järgmised sada aastat.
Vivat, crescat, floreat scientia academica rerum forestalium in aeternum!
Ivar Sibul

Kirjeldus

Märksõnad

Tartu Ülikool, Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Maaülikool, Akadeemiline Metsaselts, haridusajalugu, kõrgharidus, metsandus, metsateadlased, õppejõud, Eesti, mälestused, juubeliväljaanded, biograafiad

Viide

Kollektsioonid