Andmebaasi logo
 

Rotstop® alusorganismi hiidkooriku ja uurea kasutamine hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) puistutes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2024

Kättesaadav alates

22.08.2024

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida juurepessu tõrjel kasutatavate Rotstopi ning uurea efektiivsust hariliku kuuse puistutes harvendusraie järgselt ning võrrelda varasemate tulemustega. Järvselja katsealal töödeldi kännud 2015. aasta juulis ning raie järgselt kolmekuulise viitega (raie toimus 2015. aasta märtsis) ja Järvamaa katsealal 2019. aastal vahetult peale raie teostamist. Märgistatud kändudelt ja puudelt koguti 2023. aasta sügisel kordusproovid ning analüüsiti qPCR meetodil hiidkooriku ja juurepessu esinemist. Järvselja katsealal oli hiidkooriku esinemine selgelt vähenenud (2017. aastal 26,7%, 2023. aastal 3,3%), juurepessu esinemine suurenenud (10,8%-lt 18,5%-ni), ent juurepessu analüüsitud proovide arv oli samuti erinev. Järvamaa katsealal tuvastati hiidkooriku esinemine 2019. aastal 2,6%, 2020. aastal 42,1% ja 2023. aastal 26,3% kändudest. Juurepessu esines 2019. aastal 2,5%, aastatel 2020 ja 2023 15,8% kändudest. Saadud tulemuste põhjal järeldati, et kändude töötlemine kolmekuulise ajalise nihkega ei mõjuta oluliselt juurepessu levikut. Rotstopiga vahetult peale raiet kände töödeldes on juurepessu levik puistus märkimisväärselt väiksem ja hiidkooriku levik suurem.
The aim of this study was to analyse effectiveness of Rotstop and urea against Heterobasidion spp. in Norway spruce stands after thinning and compare the results with previous data. In the Järvselja experimental area, the stumps were treated in July 2015, three months after the thinning (which took place in March 2015), and in the Järvamaa experimental area, they were treated immediately after thinning in 2019. Repeat samples were collected from marked stumps and trees in the autumn of 2023 and analyzed for the presence of Phlebiopsis gigantea and Heterobasidion using the qPCR method. In the Järvselja experimental area, the occurrence of Phlebiopsis gigantea had clearly decreased (from 26.7% in 2017 to 3.3% in 2023), while the occurrence of Heterobasidion increased (from 10.8% to 18.5%). However, the number of samples analyzed for Heterobasidion was also different. In the Järvamaa experimental area, the occurrence of P. gigantea was detected in 2.6% of the stumps in 2019, 42.1% in 2020, and 26.3% in 2023. Heterobasidion occured in 2,5% of the stumps in 2019 and in 15,8% of the stumps in both years, 2020 and 2023. Based on the obtained results, it was concluded that treating stumps with a three-month delay does not substantially affect the spread of Heterobasidion. When stumps are treated with Rotstop immediately after thinning, the spread of Heterobasidion in the stand is significantly smaller and the spread of the P. gigantea is large.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, Heterobasidion spp., Phlebiopsis gigantea, biotõrje, uurea, harilik kuusik

Viide

Kollektsioonid