Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale : lõpparuanne, august 2018 : tellinud Eesti Maaülikool
Laen...
Kuupäev
2018
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Vaata ka selle uuringu põhiaruannet "Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne" EMU DSpace'is.
Metsanduse arengukava alusuuringu osaks on ka sihtrühmade arengukavale esitatavate ootuste analüüs, et toetada arengukava algatamist ja koostamist. Analüüs aitab arengukava töörühmadel saada ülevaate, millised probleemid on sihtrühmadele olulised ning ka huvirühmadel endil ootuste mitmekesisusest ülevaate saada, näiteks mõista, millised on ühised, millised eraldiseisvad probleemid. Sihtrühmade ootuste uuringus oli kolm ülesannet: - MEEDIAANALÜÜS. Meediaanalüüsi eesmärk oli välja selgitada ning kokku võtta avalikus suhtlusruumis esile toodud lahendamist vajavad küsimused. - INTERNETIKÜSITLUS. Küsitluse eesmärk oli vabas vormis kokku koguda mitmekesine ülevaade sellest, milliseid probleeme või murekohti võivad oluliseks pidada eri huvirühmad ja kodanikud, kel pole ligipääsu meediale, MAKi töörühmadele jm. - ROHUJUURETASANDI ARUTELUD KOGUKONDADES, mille hääl ei pruugi jõuda huvirühmade, otsustajate või meediakanaliteni, kuid kus peitunud vahetu kogemus aitas mõista debatis esile tulnud sõnavõtte. Uuring valmis kahes vormis. Vahearuanne abistas arengukava ettepanekut ettevalmistavat töörühma, esitades ülevaate sihtrühmade ootustest süstematiseeritud kujul (Exceli failidena), kuid nii, et huvirühmade esindajate algsed probleemide sõnastused ei läinud kaotsi. Vaba tagasiside aitab paremini mõista seda, mis inimesele täpselt muret teeb või millisesse konteksti nad probleemi asetavad. Lõpparuanne käsitleb uurijapoolset üldistust, mis aitab erinevaid probleemipüstitusi koondada ja mõista, miks eri sihtrühmad just selliseid probleeme nimetasid. Ka lõpparuandes kasutatakse väidete näitlikustamiseks palju inimeste väljendatud mõtteid autentsel kujul. Analüüsil on põimitud kokku erinevate analüüsiülesannete käigus kogutud materjalid, näiteks meedia- ja küsitluse analüüsi kohta ei tehta eraldiseisvaid järeldusi, vaid need täiendavad üksteist. Sihtrühmade esindajad said sõna vabas vormis, sõnastades arengukavas lahendamist vajava probleemi sellisel moel nagu nemad seda soovisid. Sõnavõtud olid väga erinevad, sh väljendusoskuse poolest. Oli hinnanguid, ettepanekuid soovitud muutuste kohta, probleeme, kiitust, ideoloogilisi seisukohti, eesmärke, tehnilisi nüansse, tagajärgi, mille juhtumist ei soovita ning palju soovitusi „teist poolt“ mitte kuulda võtta. Osad sõnavõtud olid põhjalikult argumenteeritud ja näitlikud, osad ühegi põhjenduseta väited või ka süüdistused. Analüüsil võeti arvesse, et ühiskond jaguneb rühmadeks, kes omavahel sageli kokku ei puutu ning kelle sotsiaalsed pädevused, harjumused ning võimalused sõna võtta on väga erinevad. Et metsanduse temaatika on toonud arutelulaua taha (sh argivestluste tasandil) väga palju erinevaid rühmi, võtavad uurijad arvesse, et mitte ainult nende vaatepunktid pole paratamatult erinevad, vaid ka oskused osaleda ja oma mõtteid avaldada. Uuringus on püütud jätta igale huvirühma esindajale õigus näha probleeme nii nagu tema seda näeb, sest inimestel on õigus oma kogemustele ja muredele ning ühtlasi võtta arvesse väljendusoskuste taseme või laadi eripärasid. Uurijad ei andnud hinnanguid tõstatatud probleemide olulisusele ega tõesusele. Analüüsil püüti erinevate ja kohati vastupidistel arvamustel olevate osaliste kogemusi vaadelda eemalt, et mõista ka seda, mida arvamuseavaldajad ise ei näe. Uurijad püüdsid ära kirjeldada erinevad sõlmpunktid, kust hakkavad hargnema probleemid, mis sihtrühma või -rühmi ühendavad, kuigi erineval moel. Sellest lähtuvalt paigutati lahendamist vajavad probleemid „kimpudesse“ ning püüti ära kirjeldada nende omavahelised seosed. Analüüs on kvalitatiivne, st et järeldusi ei tehtud selle järgi, kui palju sarnane probleemipüstitus esines, vaid selle järgi, millised argumendid erinevaid ja isegi vastuolulisi probleemolukordi omavahel kokku tõid. Välja on toodud ka küsitletute taust, et probleemide tõstatamise kontekst oleks lugejale arusaadavam. Analüüs keskendub selliste rühmade esindajate arvamuste esiletoomisele, kes ise metsanduse arengukava alustamise töörühma ei kuulu või ei pääse seda mõjutama. Nendeks on metsaomanike eri rühmad, metsa mittepuidulisi väärtusi kasutavad inimesed, metsaste kohtade elanikud, ka väikeettevõtjad, spetsialistid, kogukonnaliidrid jt. Meedias ilmunud artiklites ning küsitluses võeti arvesse ka nende inimeste probleemipüstitused, kes esindasid näiteks erakonda või mõnda arengukava alustamise töörühma huvirühma, kuid üldjoontes sobitusid need arvamused juba esiletoodud seisukohtade mustrisse. Analüüs on struktureeritud nii, et kõigepealt püütakse mõtestada metsanduse teemalise debati tõusetumise tekkepõhjuseid avalikkuses, seejärel kirjeldada nende lahendamise võimalusi kohalikul ning riiklikul tasandil. Analüüsi teine pool keskendub metsaomanike rühmade probleemidele.
Metsanduse arengukava alusuuringu osaks on ka sihtrühmade arengukavale esitatavate ootuste analüüs, et toetada arengukava algatamist ja koostamist. Analüüs aitab arengukava töörühmadel saada ülevaate, millised probleemid on sihtrühmadele olulised ning ka huvirühmadel endil ootuste mitmekesisusest ülevaate saada, näiteks mõista, millised on ühised, millised eraldiseisvad probleemid. Sihtrühmade ootuste uuringus oli kolm ülesannet: - MEEDIAANALÜÜS. Meediaanalüüsi eesmärk oli välja selgitada ning kokku võtta avalikus suhtlusruumis esile toodud lahendamist vajavad küsimused. - INTERNETIKÜSITLUS. Küsitluse eesmärk oli vabas vormis kokku koguda mitmekesine ülevaade sellest, milliseid probleeme või murekohti võivad oluliseks pidada eri huvirühmad ja kodanikud, kel pole ligipääsu meediale, MAKi töörühmadele jm. - ROHUJUURETASANDI ARUTELUD KOGUKONDADES, mille hääl ei pruugi jõuda huvirühmade, otsustajate või meediakanaliteni, kuid kus peitunud vahetu kogemus aitas mõista debatis esile tulnud sõnavõtte. Uuring valmis kahes vormis. Vahearuanne abistas arengukava ettepanekut ettevalmistavat töörühma, esitades ülevaate sihtrühmade ootustest süstematiseeritud kujul (Exceli failidena), kuid nii, et huvirühmade esindajate algsed probleemide sõnastused ei läinud kaotsi. Vaba tagasiside aitab paremini mõista seda, mis inimesele täpselt muret teeb või millisesse konteksti nad probleemi asetavad. Lõpparuanne käsitleb uurijapoolset üldistust, mis aitab erinevaid probleemipüstitusi koondada ja mõista, miks eri sihtrühmad just selliseid probleeme nimetasid. Ka lõpparuandes kasutatakse väidete näitlikustamiseks palju inimeste väljendatud mõtteid autentsel kujul. Analüüsil on põimitud kokku erinevate analüüsiülesannete käigus kogutud materjalid, näiteks meedia- ja küsitluse analüüsi kohta ei tehta eraldiseisvaid järeldusi, vaid need täiendavad üksteist. Sihtrühmade esindajad said sõna vabas vormis, sõnastades arengukavas lahendamist vajava probleemi sellisel moel nagu nemad seda soovisid. Sõnavõtud olid väga erinevad, sh väljendusoskuse poolest. Oli hinnanguid, ettepanekuid soovitud muutuste kohta, probleeme, kiitust, ideoloogilisi seisukohti, eesmärke, tehnilisi nüansse, tagajärgi, mille juhtumist ei soovita ning palju soovitusi „teist poolt“ mitte kuulda võtta. Osad sõnavõtud olid põhjalikult argumenteeritud ja näitlikud, osad ühegi põhjenduseta väited või ka süüdistused. Analüüsil võeti arvesse, et ühiskond jaguneb rühmadeks, kes omavahel sageli kokku ei puutu ning kelle sotsiaalsed pädevused, harjumused ning võimalused sõna võtta on väga erinevad. Et metsanduse temaatika on toonud arutelulaua taha (sh argivestluste tasandil) väga palju erinevaid rühmi, võtavad uurijad arvesse, et mitte ainult nende vaatepunktid pole paratamatult erinevad, vaid ka oskused osaleda ja oma mõtteid avaldada. Uuringus on püütud jätta igale huvirühma esindajale õigus näha probleeme nii nagu tema seda näeb, sest inimestel on õigus oma kogemustele ja muredele ning ühtlasi võtta arvesse väljendusoskuste taseme või laadi eripärasid. Uurijad ei andnud hinnanguid tõstatatud probleemide olulisusele ega tõesusele. Analüüsil püüti erinevate ja kohati vastupidistel arvamustel olevate osaliste kogemusi vaadelda eemalt, et mõista ka seda, mida arvamuseavaldajad ise ei näe. Uurijad püüdsid ära kirjeldada erinevad sõlmpunktid, kust hakkavad hargnema probleemid, mis sihtrühma või -rühmi ühendavad, kuigi erineval moel. Sellest lähtuvalt paigutati lahendamist vajavad probleemid „kimpudesse“ ning püüti ära kirjeldada nende omavahelised seosed. Analüüs on kvalitatiivne, st et järeldusi ei tehtud selle järgi, kui palju sarnane probleemipüstitus esines, vaid selle järgi, millised argumendid erinevaid ja isegi vastuolulisi probleemolukordi omavahel kokku tõid. Välja on toodud ka küsitletute taust, et probleemide tõstatamise kontekst oleks lugejale arusaadavam. Analüüs keskendub selliste rühmade esindajate arvamuste esiletoomisele, kes ise metsanduse arengukava alustamise töörühma ei kuulu või ei pääse seda mõjutama. Nendeks on metsaomanike eri rühmad, metsa mittepuidulisi väärtusi kasutavad inimesed, metsaste kohtade elanikud, ka väikeettevõtjad, spetsialistid, kogukonnaliidrid jt. Meedias ilmunud artiklites ning küsitluses võeti arvesse ka nende inimeste probleemipüstitused, kes esindasid näiteks erakonda või mõnda arengukava alustamise töörühma huvirühma, kuid üldjoontes sobitusid need arvamused juba esiletoodud seisukohtade mustrisse. Analüüs on struktureeritud nii, et kõigepealt püütakse mõtestada metsanduse teemalise debati tõusetumise tekkepõhjuseid avalikkuses, seejärel kirjeldada nende lahendamise võimalusi kohalikul ning riiklikul tasandil. Analüüsi teine pool keskendub metsaomanike rühmade probleemidele.
Kirjeldus
Uuringu tellis Eesti Maaülikool.
Märksõnad
metsandus, arengukavad, huvigrupid, ootused, uuringud, Eesti, aruanded