Andmebaasi logo
 

The diet of juvenile pikeperch Sander lucioperca in lakes Peipsi and Võrtsjärv: relations between long-term changes in the fish communities and food resources in large shallow lakes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

Autorid

Ginter, Kai

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Pikeperch, Sander lucioperca (L.), is a pelagic predator, which plays a key role in many inland water bodies of the temperate zone by structuring populations at lower trophic levels (Frankiewicz et al., 1997; Dörner et al., 2007). Pikeperch is an important predator also in Estonian lakes Peipsi and Võrtsjärv. In lakes Peipsi and Võrtsjärv the nutrient concentration (P and N) have risen (Kangur & Möls, 2008; Nõges et al., 2010) and the water temperature increased (Ahas & Aasa, 2006; Nõges et al., 2010). As pikeperch is acknowledged to prefer warm and eutrophic conditions (Lehtonen, 1996; Keskinen & Marjomäki, 2003) yields of pikeperch have risen in Estonian large lakes (Järvalt et al., 2004; Kangur et al., 2008a), nonetheless, decrease in recent years. Smelt populations have collapsed in both lakes (Järvalt et al., 2004; Kangur et al., 2008a), but smelt is considered to be the most suitable first prey fish for young pikeperch when it moves from zooplanktovorous stage to fish diet (van Densen, 1985; Sutela & Hyvärinen, 2002; Kangur & Kangur, 1998). Although, the size and structure of any pikeperch population are related with the success progressing between the feeding stages (van Densen, 1985; Persson & Brönmark, 2002; 2008), the most recent investigation on the diet of juvenile pikeperch in lakes Peipsi and Võrtsjärv was carried out in the 1950s (Erm, 1961), thus, new investigations were needed in changed conditions. This investigation provided new data on the factors affecting the success of pikeperch population in large shallow lakes: 1. 0+ pikeperch diet and growth varied in lakes Peipsi and Võrtsjärv - lakes with different trophic status and food resources. 2. In the course of eutrophication of L. Võrtsjärv the diet of 0+ pikeperch has changed. 3. The diet shift to piscivory of 0+ pikeperch is postponed as smelt is absent and other fish fries are too big. 4. Despite the postponed diet shift, juvenile pikeperch are able to survive winters in changed environmental conditions (milder winters). 5. The inferior small fishes can be considered more successful than 0+ pikeperch in the current conditions and thus the potential prey is approximately in the same length than predator. 6. Summer heat wave can affect 0+ pikeperch and thus the whole pikeperch population. 7. The top-down regulation of zooplankton by pikeperch may be increased and the top-down regulation of fish by pikeperch may be decreased. 8. Our studies allow concluding that eutrophication and climate change have affected the food supplies and therefore the diet and growth of juvenile pikeperch, hence, also linkages between trophic levels.
Koha (Sander lucioperca (L.)) on peamine avavees elutsev röövkala Euroopa eutrofeerunud veekogudes ning on olulisel kohal ka Eesti suurjärvedes, Peipsis ja Võrtsjärves. Koha on tippkiskja, kes kontrollides toiduahelat ülevalt alla võib oluliselt mõjutada vee kvaliteeti (Frankiewicz et al., 1997; Dörner et al., 2007). Peipsi ja Võrtsjärve on vee toiteainete (fosfori ja lämmastiku) sisaldus aja jooksul suurenenud (Kangur & Möls, 2008; Nõges et al., 2010) ja temperatuur järjest tõusnud (Ahas & Aasa, 2006; Nõges et al., 2010). Kuna koha peetakse eutrofeerunud ja sooja vee liigiks (Lehtonen, 1996; Keskinen & Marjomäki, 2003) on viimastel aastakümnetel märgata tõusu ka Eesti suurjärvede kohasaakides (Järvalt et al., 2004; Kangur et al., 2008a). Siiski, on kohasaakides täheldatud langust viimastel aastatel. Peipsis ja Võrtsjärves on tindi arvukus langenud ajaloolise miinimumini (Järvalt et al., 2004; Kangur et al., 2008a), kuid just tinti peetakse oma saleda keha tõttu kohamaimudele sobivaks saak-kalaks ajal kui vahetab zooplanktonitoidu kalatoidu vastu (van Densen, 1985; Sutela & Hyvärinen, 2002; Kangur & Kangur, 1998). Kuigi kohapopulatsiooni suurus ja tugevus on mõjutatud kohamaimude edust liikuda zooplanktonitoidult kalatoidule, viidi viimased uuringud koha noorjärkude toitumise kohta läbi 1950ndatel (Erm, 1961). Seega oli vajadus uute uuringute järgi, kuna järvedes on olnud pidevas muutuses. Käesolev uuring andis uut informatsiooni seostest erinevate mõjufaktorite ja kohapopulatsiooniga suurtes madalates järvedes: 1. 0+ koha toitumine ja kasv erines Peipsis ja Võrtsjärves – järvedes millel erinev troofsus ja toiduressursid. 2. Võrtsjärve eutrofeerumis käigus on oluliselt muutunud ka 0+ koha toitumine. 3. Toitumisnihe kalatoidule on edasi nihkunud, see ei toimu esimesel elusuvel, kuna tinti pole ja teised noorkalad on liiga suured. 4. Vaatamata edasilükkunud toitumisnihkele suudab 0+ koha muutunud tingimustes (pehmemad talved) talve üle elada. 5. Kiisk ja särg on zooplanktoni nišis edukamad kui noorkohad ning seega on 0+ koha potentsiaalsed saakkalad sama pikad kui koha ise. 6. Suvised kuumalained võivad mõjutada 0+ kohasid ning seega ka kogu koha populatsiooni. 7. Ülalt alla zooplanktoni regulatsioon võib olla antud tingimustes suurenenud, kuid ülalt alla regulatsioon kaladele hoopiski nõrgenenud. 8. Meie uuringud lubavad järeldada, et eutrofeerumine ja kliima muutused on põhjustanud muutusi toiduressurssides ja seeläbi mõjutanud noorkohade toitumist ja kasvu, seega on võimalikud muutused ka troofiliste tasemete suhetes.

Kirjeldus

Märksõnad

koha, kalamaimud, ontogenees, toitumine, järved, kalastik, Võrtsjärv, Peipsi järv, Eesti, dissertatsioonid

Viide

Kollektsioonid