Andmebaasi logo
 

Agrotehniliste võtete mõjust N leostumisele sügis-talvisel perioodil

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2019

Kättesaadav alates

29.08.2019

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Leostumine on tänapäeva põllumajanduses ja keskkonnas väga suureks probleemiks ja seoses sellega uuritakse kuidas leostumist vähendada. Töö eesmärgiks oli on võrrelda N leostumist sõltuvalt vedelsõnniku mulda viimise ajast ning kasutatavast agrotehnilisest võttest. Ja samuti oli eesmärgiks oli ka võrrelda nende võtete järelmõju järgmise aasta teraviljasaagile. Antud bakalaureuse töö on katsepõhine ja käsitleb N leostumist perioodil augustist kuni detsembrini 2017. aastal. Katse rajati 2017. aasta maikuus minilüsimeetritesse, mille pindala on 0,0708 m2 ja sügavus 0,27m. Lüsimeetrid täideti kahkja mulla A horisondist väljakaevatud mullaga, millest olid eelnevalt sõelumise teel läbi 1cm avaga sõela eemaldatud taimejuured ja kivid. Igasse lüsimeetrisse pandi 21 kg kuiva mulda, mille lõimis on keskmine liivsavi, eripind 9,16 m2 g -1 ja pHKCL7,24. Katse faktoriteks olid vedelsõnniku andmise aeg ja neli erinevat agrotehnilist võtet, mille mõju N leostumisele hinnati. Vedelsõnnikut anti katsevariantidele augustis, septembris, oktoobris või novembris. Agrotehnilisteks võteteks oli põhu ja biosöe segamine mulda, biosöe segamine vahetult enne mulda viimist vedelsõnniku sisse ning vahekultuuri kasvatamine. Lisaks on katse kontrollvariant , mis vedelsõnnikut ei saa. Kokku on katses 15 varianti. Töö tulemuseks oli, et N leostumine hilissügisel sõltub oluliselt vedeslonniku andmise ajast, kuid esimese aasta tulemused ei toetanud uurimistöö hüpoteesi, mille kohaselt on N leostumine seda väiksem, mida hiljem sügisel vedelsonnik mulda viia. Pigem näitavad tulemused , et N leostumise vähendamiseks tuleks viia vedelsonnik sügisel mulda varakult. N leostumise vähendamiseks ja vedelsõnniku mõju suurendamiseks järgmise aasta saagile tuleks enne vedelsonniku mulda viimist segada sinna biosütt või põhku voi siis tuleks anda vedelsõnnik põllule kus kasvab vahekultuur. Kui ühtegi eelpool nimetatud agrothenilist võtet ei rakendata , siis on sügisel vedelsonnikuga väetamise mõju järgmise aasta saagile negatiivne.
Leaching is a big problem in agriculture and environment.The purpose of this research was to compare the leaching of N depending on the time that the liquid manure was put into the soil and the impact of different agrotechnical techniques that were used (mixing grain straws into the soil, mixing biochar into soil and growing catch crop). The purpose was also to compare the aftereffect of the agrotehcnical techniques on the next years grain harvest.The hypothesis of the research was that the leaching of N is smaller when the liquid manure is put into the soil at a later time in autumn, also that mixing grain straws and biochar into the soil and growing a catch crop will reduce the leaching of N. To get the results a experiment was carried out from august of 2017 to december of 2017 in lysimeters. The leaching of N in late autumn depends of the time that the liquid manure was given to the soil, but the first years results do not support our hypothesis that the later the liquid manure is given the smaller the leaching of N is. The result rather show that to reduce the leaching of N liquid manure should be given to the soil early in autumn. To reduce the leaching of N and to increase the impact that liquid manure has on the yield next year the mixing of biochar or grain straws to the soil or growing catch crops is necessary. If none of the previously mentioned agrotechnical techniques are used the impact of liquid manure on the next years yield will be negative.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, leostumine, biosüsi, toitained, lämmastik, vahekultuurid

Viide

Kollektsioonid