Andmebaasi logo
 

Mehitamata allveeaparaatide kasutamine veekogude ökoloogias

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2025

Kättesaadavus

05.09.2025

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Kahe viimase aastakümne jooksul on veekogude ökoloogias järjest enam leidnud kasutust mehitamata sõidukid. Kuigi valdav osa praeguse aja publikatsioonidest keskendub mehitamata õhusõidukite rakendustele, on säilinud allveeaparaatide märgiline roll andmehõive, allveefotograafia ja proovide kogumise valdkondades. Käesolev töö annab lühiülevaate mehitamata allveeaparaatide ehitusest ning levinud otstarvetest veekogude uurimisel; töö praktilise väljundina tutvustatakse Põllumajandus- ja keskkonnainstituudile kuuluva allveeaparaadiga Chasing M2 teostatud välitöid: kahes erineva troofsustasemega järves hinnatakse kalade liigilist koosseisu ja arvukust; metoodikat rakendatakse täiendavalt teistes veekogudes ning tulemuslikkust hinnatakse katsepüügiandmetega kõrvutamise teel. Kirjeldatakse välitööde käigus ettetulnud probleeme ning pakutakse neile lahendusi, lisaks selgitatakse sõiduki teisi võimalikke otstarbeid veekogude ökoloogias.
Past two decades have been witness to a significant increase in the applications of unmanned vehicle systems in the field of aquatic ecology. While the number of publications describing the use of unmanned aerial systems now hold the major share once held by underwater unmanned vehicles (UUVs), the latter have maintained a strong presence in the field as a convenient tool for data acquisition, underwater photography and sampling. The purpose of this paper is twofold: the first part provides the reader with a description of the different types of UUVs used in aquatic research; basic design criteria are discussed. The second part of the paper describes the fieldwork carried out using the Institute's Chasing M2 underwater drone. In particular, the species composition and relative abundance of fish were determined by method of observation in two Estonian lakes; methods used were then applied to yet more lakes, this time with known reference data provided by gillnet sampling. Issues met during this period are discussed with possible solutions provided. Based on the fieldwork, suggestions are made as to the different uses of this particular drone in the field of aquatic ecology.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, allveeliugur, andmehõive, droon, ROV, AUV

Viide

Kollektsioonid