Stability of yield and baking quality of wheat in Baltic conditions
Laen...
Kuupäev
2022
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
The aims of the current thesis were to describe the average yield and quality potential of spring and winter wheat in Estonia. It was hypothesized that it is possible to grow winter and spring wheat varieties with good and stable baking quality in Estonian conditions; the quality meets the needs of both the domestic and export markets; the winter wheat varieties bred in Estonia meet the set goals and have a high and stable yield level or baking quality; the use of suitable pre-crops allows to produce wheat with good baking quality in organic farming.
By the results winter wheat exceeded yield of spring wheat by 1.5 - 2.0 t/ha. The environment had a greater effect on yield variability than variety, whereas the yield variation of winter wheat was greater than that of spring wheat. Although the average baking quality of spring wheat was better than that of winter wheat, the difference was minimal for some years. Among the winter wheat, there were also varieties with a very good baking quality and they met the requirements for baking established in our region as well as for export. However, the quality of winter wheat was not at the highest level every year, but met the I class quality requirements for domestic bread wheat in three years out of four. Variation of the majority of baking quality characteristics was more affected by environment than wheat type or variety. Baking quality of winter wheat in organic farming can be improved by using legumes as pre-crop. White sweet clover, red clover and Washington lupine were particularly effective pre-crops. Examination of high molecular weight glutenin subunits with molecular markers revealed that all tested winter wheat varieties contained a subunit of 5 + 10 that had a positive effect on baking properties. Two varieties of winter wheat bred in Estonia were characterized. 'Kallas' has a stable, and good yield potential and 'Perenaise' stable high baking quality in both conventional and organic farming.
Doktoritöö eesmärgiks oli suvi- ja talinisu keskmise saagi ja kvaliteedipotentsiaali kirjeldamine Eestis. Hüpoteesidena pakuti välja, et Eesti tingimustes on võimalik kasvatada hea küpsetuskvaliteediga tali- ja suvinisu sorte; nisu kvaliteet vastab nii sise- kui ka ekspordituru vajadustele; Eestis aretatud talinisu sordid vastavad aretusprogrammis seatud eesmärkidele ning on kõrge ja stabiilse saagitaseme ning küpsetuskvaliteediga; sobivate eelviljade valimisel on võimalik toota hea küpsetuskvaliteediga nisu ka maheviljeluses. Talinisu saak oli suvinisust 1,5 – 2,0 t/ha suurem, keskkonnal oli saagi varieerumisele suurem mõju kui sordil, kusjuures talinisu saak varieerus aastati rohkem. Kuigi suvinisu keskmised kvaliteedinäitajad olid paremad kui talinisul, oli mõnedel aastatel vahe minimaalne. Ka talinisu seas oli väga hea küpsetuskvaliteediga sorte ja need vastasid nii meie piirkonnas kehtestatud saianisu kui ka ekspordiks mineva kõrge kvaliteediga nisu nõuetele. Samas ei olnud talinisu kvaliteet kõige kõrgemal tasemel mitte igal aastal vaid kolmel aastal neljast. Küpsetuskvaliteedi varieerumist mõjutas enamuse näitajate puhul keskkond, väiksem mõju oli nisu kasvutüübil ja sordil. Maheviljeluses saab talinisu küpsetuskvaliteeti parandada liblikõieliste eelviljade kasutamisega. Eriti tõhusad eelviljad olid mesikas, punane ristik ja hulgilehine lupiin. Molekulaarmarkeritega kõrgmolekulaarseid gluteniini alaühikuid uurides selgus, et kõik katses olnud talinisu sordid sisaldasid küpsetusomadustele positiivset mõju omavat alaühikut 5+10. Doktoritöö raames iseloomustati kahte Eestis aretatud talinisu sorti. Tulemused näitasid, et ’Kallas’ on stabiilselt väga hea saagipotentsiaaliga ja sort ’Perenaise’ stabiilselt väga hea küpsetuskvaliteediga nii tava kui maheviljeluses.
Doktoritöö eesmärgiks oli suvi- ja talinisu keskmise saagi ja kvaliteedipotentsiaali kirjeldamine Eestis. Hüpoteesidena pakuti välja, et Eesti tingimustes on võimalik kasvatada hea küpsetuskvaliteediga tali- ja suvinisu sorte; nisu kvaliteet vastab nii sise- kui ka ekspordituru vajadustele; Eestis aretatud talinisu sordid vastavad aretusprogrammis seatud eesmärkidele ning on kõrge ja stabiilse saagitaseme ning küpsetuskvaliteediga; sobivate eelviljade valimisel on võimalik toota hea küpsetuskvaliteediga nisu ka maheviljeluses. Talinisu saak oli suvinisust 1,5 – 2,0 t/ha suurem, keskkonnal oli saagi varieerumisele suurem mõju kui sordil, kusjuures talinisu saak varieerus aastati rohkem. Kuigi suvinisu keskmised kvaliteedinäitajad olid paremad kui talinisul, oli mõnedel aastatel vahe minimaalne. Ka talinisu seas oli väga hea küpsetuskvaliteediga sorte ja need vastasid nii meie piirkonnas kehtestatud saianisu kui ka ekspordiks mineva kõrge kvaliteediga nisu nõuetele. Samas ei olnud talinisu kvaliteet kõige kõrgemal tasemel mitte igal aastal vaid kolmel aastal neljast. Küpsetuskvaliteedi varieerumist mõjutas enamuse näitajate puhul keskkond, väiksem mõju oli nisu kasvutüübil ja sordil. Maheviljeluses saab talinisu küpsetuskvaliteeti parandada liblikõieliste eelviljade kasutamisega. Eriti tõhusad eelviljad olid mesikas, punane ristik ja hulgilehine lupiin. Molekulaarmarkeritega kõrgmolekulaarseid gluteniini alaühikuid uurides selgus, et kõik katses olnud talinisu sordid sisaldasid küpsetusomadustele positiivset mõju omavat alaühikut 5+10. Doktoritöö raames iseloomustati kahte Eestis aretatud talinisu sorti. Tulemused näitasid, et ’Kallas’ on stabiilselt väga hea saagipotentsiaaliga ja sort ’Perenaise’ stabiilselt väga hea küpsetuskvaliteediga nii tava kui maheviljeluses.
Kirjeldus
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.
Märksõnad
dissertatsioonid, dissertations, teraviljad, nisu, sordid, saagikus, kvaliteet, teraviljakasvatus, Baltimaad, cereals, wheat, sorts, crop yield, quality, field cropping, Baltic States