Andmebaasi logo
 

Haritava maa võsastumine Tartu maakonnas

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2017

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Tehnoloogia areng ning väetiste, herbitsiidide ja pestitsiidide kasutuselevõtt võimaldavad haritavat maad kasutada üha intensiivsemalt (Benayas jt 2007). Kuid maakasutuse intensiivistumise kõrval on järjest suuremaks probleemiks muutunud maade hülgamine. Magistritöö eesmärk on välja selgitada põllumassiivide ruumiliste omaduste mõju põllumaade võsastumisele Tartu maakonnas. Võsastunud ala uuriti Maa-ameti taimkatte kaardi alusel. Võsana arvestati kõigepealt taimkatet miinimumkõrgusega 1,0 meetrit ja seejärel miinimumkõrgusega 1,5 meetrit. Igale põllumassiivile arvutati seda kirjeldavad omadused Maa-ameti digitaalsetelt kaartidelt programmide ArcMap ja Quantum GIS abil. Saadud põllumassiivide andmete põhjal moodustati programmis Statistica karp-vurrude graafikud, mille alusel uuriti võsastunud ala osatähtsuse ja põllumassiivi ruumiliste omaduste vahelisi seoseid. Töö tulemusel selgus, et põllumassiivide ruumiliste omaduste ja võsastumise vahel on seosed. Võsastumist mõjutavad põllumassiivi pindala, boniteet, kompaktsus, konarlikkus, maaparanduse osatähtsus, kaugus Tartust, kaugus asulast, kaugus teest ja kaugus naaberpõllumassiivist. Põllumassiivide võsastumise ja ruumiliste omaduste vahelised seosed on sarnased olenemata valitud taimkatte piirkõrgusest. Magistritöö annab ülevaate, kuidas mõjutavad põllumassiivi ruumilised omadused võsastumist. Teema edasiarendamise üks võimalus on uurida samade ruumiliste omaduste mõju teiste Eesti maakondade põllumajandusmaade võsastumisele. Teine võimalus on uurida sotsiaalmajanduslike tegurite mõju Tartumaa põllumassiivide võsastumisele.
Technological progress and introduction of fertilizers, pesticides and herbicides makes it possible to use arable land more and more intensively (Benayas et al. 2007). But besides land use intensification the land abandonment has become an increasing problem. The aim of the Masters’s Thesis is to investigate the impact of arable land spatial characteristics on arable land shrub encroachment in Tartu county. Shrub encroachment was investigated on the basis of Land Board Canopy Height Model. The shrub was considered firstly as as a green cover higher than 1.0 meter and secondly as a green cover higher than 1.5 meters. For every arable land parcel the descriptive characteristics were calculated from Land Board digital maps, using programs ArcMap and Quantum GIS. Box-whiskers graphs in the program Statistics were used to analyse the share of the shrub encroachment on arable land and the arable land spatial characteristics. Results of the work showed that arable land spatial characteristics are associated with shrub encroachment. Shrub encroachment is affected by the area of arable land parcel, the soil site class (fertility characteristic), the compactness, the bumpiness, the share of land improvement, the distance from Tartu, the distance from the settlement, the distance from the road, the distance from the neighbouring arable land parcel. Associations between the arable land shrub encroachment and spatial characteristics are similar despite the chosen threshold height of the green cover. Masters’s Thesis gives an overview how the arable land parcel’s spatial characteristics are influencing shrub encroachment. One possibility for further development of the subject is to investigate how are the same spatial characteristics influencing arable land shrub encroachment in other Estonian counties. The other possibility is to investigate the influence of socio-economic characteristics on arable land shrub encroachment in Tartu county.

Kirjeldus

Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekaval

Märksõnad

magistritööd, maade hülgamine, võsa, haritav maa

Viide

Kollektsioonid