Andmebaasi logo
 

Development of valorisation routes for the production of biosurfactants from torrefied lignocellulosic waste

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2026

Kättesaadavus

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Estonian University of Life Sciences

Abstrakt

ABSTRACT. In Estonia, thousands of tonnes of wood waste are produced each year. At present, most of it is used for district heating or is landfilled due to lack of another use. This work used such low-quality wood waste as raw materials to make a high-value chemical called biosurfactants. Biosurfactants are natural alternatives to harsh, synthetic chemicals used to make detergents, soap, cosmetics, and medicines. Biosurfactants are as efficient as synthetic surfactants and have a lighter ecological footprint as they are not derived from petroleum. However, biosurfactant production is expensive because it requires costly raw materials. In this research, first, wood waste was heated without oxygen in a process called torrefaction to make it “easily digestable” for bacteria to make biosurfactants. The produced biosurfactants were able to stabilise oil-in-water emulsions – which is a property useful in applications such as emulsified fuel and cleaning up oil spills. Next, different media containing sugars from wood waste, food waste, and a mix of both were tested to produce biosurfactants. Novel results were observed - the bacteria simultaneously produced two biosurfactant types (rhamnolipids and glycolipopeptides). The composition of the waste had an influence on the structure and properties of both these biosurfactants, indicating that biosurfactants of desired properties could be produced by changing the waste-derived media composition. This work establishes the proof-of-concept that low-value waste-streams could be used to make high-value, environmentally friendly, and biodegradable chemicals. This work also “rebrands” torrefaction, which has been used in the past to produce a coal-like fuel from biomass. Biosurfactants fetch a much higher price compared to torrefied wood pellets. This research can be considered as the first step towards local, integrated, and circular biorefineries, where the waste of one process becomes the feedstock for another.
LÜHIKOKKUVÕTE. Eestis tekib igal aastal tuhandeid tonne puidujäätmeid, millest enamik kasutatakse kaugkütteks või ladestatakse parema kasutusviisi puudumisel prügilasse. Käesolevas töös kasutati sellist madala väärtusega puidujäädet toorainena, et toota kõrge väärtusega kemikaale – biosurfaktante. Biosurfaktandid on looduslikud alternatiivid sünteetilistele kemikaalidele, mida kasutatakse pesuvahendite, kosmeetika ja ravimite valmistamisel. Need on sama tõhusad kui sünteetilised pindaktiivsed ained, kuid keskkonnasõbralikumad, kuna neid ei toodeta naftast. Biosurfaktantide tootmine on aga kallis, sest see nõuab kulukaid tooraineid. Uurimuses kuumutati esmalt puidujäätmeid hapnikuvabas keskkonnas – protsessis, mida nimetatakse torrefitseerimiseks. See muudab puidu bakteritele „kergesti seeditavaks", et nad saaksid toota biosurfaktante. Toodetud biosurfaktandid suutsid stabiliseerida õli-vesi emulsioone, mis on kasulik näiteks emulgeeritud kütuste valmistamisel ja naftareostuse puhastamisel. Seejärel testiti erinevaid söötmeid, mis sisaldasid suhkruid puidujäätmetest, toidujäätmetest või nende segust. Saadi uudseid tulemusi: bakterid tootsid samaaegselt kahte tüüpi biosurfaktante – ramnolipiide ja glükolipopeptiide. Jäätmete koostis mõjutas mõlema struktuuri ja omadusi, mis viitab võimalusele toota soovitud omadustega biosurfaktante söötme koostist muutes. Töö tõestab põhimõtteliselt, et madala väärtusega jäätmevooge saab kasutada kõrge väärtusega ja biolagunevate kemikaalide tootmiseks. Ühtlasi on see torrefitseerimise „ümberkujundamine" – varem on seda meetodit kasutatud peamiselt biomassist söetaolise kütuse tootmiseks, kuid biosurfaktantide turuhind on torrefitseeritud puidugraanulite omast oluliselt kõrgem. Seda uurimust võib pidada esimeseks sammuks kohalike, integreeritud ja ringluspõhiste biorafineerimissüsteemide suunas, kus ühe protsessi jäätmed muutuvad teise protsessi tooraineks.

Kirjeldus

Doctoral Thesis in Engineering Sciences.
Doktoritöö tehnikateaduse erialal.

Märksõnad

lignocellulosic waste, biosurfactants, torrefaction, dissertations, Green University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims)

Viide

Hari, A. (2026). Development of valorisation routes for the production of biosurfactants from torrefied lignocellulosic waste [Estonian University of Life Sciences]. https://doi.org/10.15159/EMU.181

Kollektsioonid