Lihtsustatud hankemenetlusega riigihanke „Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering“ lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2010
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüsi ja pärandmaastike tsoneeringu üldeesmärgiks
on koostada Lahemaa rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja
muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja
kaitseks. Maakasutuse/katte tsoonide kirjeldused peavad sisaldama soovitusi, missugust
maastikumustrit ja maakasutust peab antud tsoonis kaitsma, säilitama või taastama lähima 50 aasta
jooksul ning väärtusklassi. Uuring on toeks uue Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule ja
aluseks kaitsekorralduskava väljatöötamisele. Töö koostamisel on lähtutud riigihanke „Lahemaa
rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse
inventuuri ja pärandmaastike tsoneering“ lähteülesandes (lisa 1) sätestatud tingimustele.
Eestis on pärandmaastik ja pärand-kultuurmaastik vastena kasutatud ka traditsioonilise maastiku
terminit. Traditsioonilise ehk pärandmaastike mõiste sisaldab viiteid pikaajalisele inimmõjule ja
traditsioonilisele maakasutusele ning mõistet selgitatakse poollooduslike koosluste kaudu, kuid
üldjuhul ei anta kindlat ajalist määrangut, millisest perioodist traditsiooniliseks või pärandmaastikuks
peetav maastik peaks pärinema (Tomson, 2007). Pärandmaastike ehk traditsiooniliste maastikena
väärtustatakse Eestis tihti just enne 1940. aastat eksisteerinud talumaastikke (Kasepalu, 1991; Korge,
1995; Sinijärv, 2005 jpt). Põhja- ja Lääne-Eesti maastike käsitlemisel on see ka põhjendatud, kuna
maastikes toimunud muutused 19. sajandil olid väiksemad kui näiteks Lõuna-Eestis. K. Hellström
(2007) liigitab pärandmaastikuks ka maastiku, kus on teineteise kõrval (all, peal) säilinud selgeid jälgi
erinevatest ajaperioodidest muinasajast tänapäevani.
Vastuse küsimusele, millise perioodi maakasutust ja vastavat maastikupilti tuleks Lahemaal hoida või
taastada, peaks andma Lahemaa maastikes viimase 100−150 aasta jooksul toimunud põhiliste
muutuste ning maakasutuse mõju väljaselgitamine Lahemaa iseloomulike koosluste ja maastike
kujunemisele. Peamised näitajad, mille alusel maastikke iseloomustada ja muutusi hinnata saab, on
põllumajandusliku maa (sh künnimaa ja loodusliku rohumaa) ja metsa vahekord (Palang ja Mander,
2000). Seega käsitletakse kultuurmaastikku laiemalt, kuid siiski erilise tähelepanuga
pärandmaastikele (enne 1940. aastat väljakujunenud maakasutus, selged jäljed erinevatest
ajaperioodidest).
Uuringu töögruppi kuulusid prof. Kalev Sepp, Maaria Semm, Anne Kull (Eesti Maaülikool), Jüri
Jagomägi, Anne Kokk (Regio AS) ja Tambet Kikas (Põllumajandusuuringute Keskus). Konsultandina
osales protsessis Pille Tomson (Eesti Maaülikool). Projekti täitmise perioodil toimus tellijaga kolm
töökoosolekut (17.08, 9.11 ja 9.12.2010, lisa 2). Projekti täitjad tutvustasid käimasolevat uuringut
kultuuripärandi valdkondlikule töögrupile 5. oktoobril 2010. aastal ja kohalikele elanikele Lahemaa
rahvuspargi kultuuripärandi inventuure tutvustaval infopäeval 6. novembril 2010. aastal (lisa 3).
Uuringu lõpparuanne sisaldab metoodika kirjeldust digitaliseerimise ja probleemsete kohtade
väljatoomise kohta, metoodika kirjeldust maakasutuse/maakatte muutuste analüüsimise kohta ja
maastike tsoneeringut koos soovitustega. Lõpparuande osadeks on kaardikihid MapInfo formaadis:
• Alad.TAB
• Jooned_LM_korret.TAB (teed)
• Hooned.TAB
• Moisak_alad.TAB
• Ajaloolised_oued.TAB
• Piirkonnad.TAB
Aruandele viitamine: Semm, M., Sepp, K., Tomson. P., Kull, A., Kikas, T., Jagomägi, J., Kokk, A. 2010. Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering. Lõpparuanne. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Andmebaasile viitamine: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse andmebaas. 2010. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Aruandele viitamine: Semm, M., Sepp, K., Tomson. P., Kull, A., Kikas, T., Jagomägi, J., Kokk, A. 2010. Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering. Lõpparuanne. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Andmebaasile viitamine: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse andmebaas. 2010. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Kirjeldus
Tellija: Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Alus: Töövõtuleping nr V 17-7.4/172-1, 06. august 2010; Töö teostaja: Eesti Maaülikool.
Märksõnad
maakasutus, pärandmaastikud, Lahemaa rahvuspark, digitaliseerimine, kaardid, uuringute aruanded, andmebaasid, tsoneerimine