Tegevusloa taotlemisega seotud keskkonnamõju hindamise algatamisest/algatamata jätmisest teatamine. Avaldatud teadete iseloomustus ja vastavus seadusele aastatel 2010-2011
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Uuritaval perioodil 01.01.2010 – 31.12.2011 avaldati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 218 teadet tegevusloa taotlemisega seotud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise jätmise kohta. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsused moodustasid kõigist teadetest 48% ja algatamata jätmise teated 52%. Teateid avaldasid viis tegevuslubasid menetlevat ametiasutust – Keskkonnaamet ja tema regionaalsed asutused (35% teadetest), kohalikud omavalitsused (27% teadetest), Keskkonnaministeerium (21% teadetest), Põllumajandusamet ja tema kohalikud asutused (13% teadetest) ning Maanteeamet ja tema regionaalsed asutused (4% teadetest).
Teadetes oli kavandatava tegevusena enam esindatud rajatiste ehitamine (33%), kaevandamine (30%) ja vee-erikasutus. Tegevuslubade taotlejate e arendajatena tuvastati 59% juhtudel äriühingud (aktsiaseltsid, osaühingud), 22% juhtudel avalik sektor, 9% juhtudel mittetulundusühingud, 2% juhtudel eraisikud, 1% oli sihtasutused ning 7% juhtudel ei olnud arendaja tuvastatav.
Teadetest, milles oli esitatud teave otsuse õigusliku aluse kohta, toimus 40% juhtudel algatamine selle vajadust põhjendamata (§ 6 lg 1 järgi), 60% teadete puhul oli tegemist kaalutlusotsusega (§ 6 lg 2 või muu järgi). Informatsiooni eelhindamise läbiviimise ja selle tulemuste kohta KMH algatamise/algatamata jätmise menetluses esitati teadetes vähesel määral, kuna see ei ole nõutud § 12 lg 3 toodud teate miinimumnõuetes. Teadetes, kus tuvastati eelhinnangu olemasolu otsuse tegemisel, jõuti 32% juhtudel mõju hindamise algatamisotsuseni, 68% juhtudest jäeti mõju hindamine algatamata.
Töö teises osas hinnati avaldatud teade vastavust KeHJS § 12 lõikes 3 sätestatule (sisaldab miinimumnõuded teate sisule). 218 keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise teatest vastas § 12 lg 3 toodud nõuetele täies mahus vaid 17 (7,8%)teadet – neist 16 Keskkonnaameti ja selle regioonide teadet ning üks Maanteeameti teade. Jättes kõrvale analüüsis selgunud ebaselguse § 12 lg 3 punkti 4 osas (teavet piirülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta, KMH menetluste liitmise ning vajalike keskkonnauuringute kohta; kas on täies mahus nõutud/kohaldatav või mitte), on seaduse nõudeid täitvate teadete arv oluliselt suurem – 130 (60%). Otsustajate kaupa täidetakse § 12 lg 3 sätete nõudeid järgnevalt (keskmine täimine kõigi 11 nõude osas): Keskkonnaministeerium 60%,
Keskkonnaamet 79%, Maanteeamet 64%, kohalikud omavalitsused 55% ja Põllumajandusamet 39 %. Ametitepoolne teadete esitatud nõuete täitmise protsent oli keskmiselt 63%. Täitmine paranes 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 11%. Nõuetest 100%-lt täideti kõigi teadete puhul vaid otsustaja ja tehtud otsuse – KMH algatamist või algatamata jätmist puudutava teabe osas. Kõige vähem esitati teavet § 12 lg 3 punktis 4 nõutu (teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise, teave keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise osas ja vajalike keskkonnauuringute kohta) – täitmine vastavalt 17% teadetes.
Töö autori hinnangul ei saa lugeda nõuete täitmist KMH algatamise ja algatamata jätmise teadetes piisavaks ning seetõttu tuleks teabe esitamist teadetes parandada ja sisulisemaks muuta, et tegemist ei oleks lihtsalt formaat-juriidilise toiminguga. Selleks tuleks üle vaadata KeHJS § 12 lg 3 nõutu ja täpsustada nõuete asjakohasus kõigi teadete puhul. Sellele olulist sisendit võiks pakkuda teate lugeja iseloomustuse ja teate sisule esitatavate ootuste kaardistamine. Teadete sisukust parandaks ka kui nende koostajad ei piirduks seaduse miinimumnõuetega vaid juhinduks lisaks Keskkonnaministeeriumi juhendi „Keskkonnamõju hindamine. Juhiseid menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ soovitustest.
This study focuses on environment impact assessment (EIA) procedures in the first stage whereas the decision of initiation or refusal to initiate EIA is made and the public notice in the official publication Ametlikud Teadaanded is published. Author of this study has chosen two tasks for the research: 1. Analyze and characterize public notices of initiation and refusal to initiate development consent based EIA, published 2010 – 2011in official publication Ametlikud Teadaanded. 2. Evaluate the information provided in public notices in compliance with Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act paragraph 12 section 3 clauses 1-5. On the assumptions of the tasks above, the study has been divided into two main sections. In both sections, the analyses of topics have been carried out and are followed by author’s discussions and recommendations for improvement of EIA and EMS Act (§ 12 (3) 1-5), for improvement of notices and publishing procedures. In general conclusions the analyses of public notices and compliance with EIA and EMS Act § 12 (3) brought out the flaws and weaknesses of requirements presented in § 12 (3) clauses 2, 3, 4, 5, in which improvements should be made in author’s judgement. However, the comparison of notices published in 2010 and 2011 show notable improvements in following the minimum requirements for the notice set by law. The rise of implementation rate of all eleven criterions in 2011 was 11% in average.
This study focuses on environment impact assessment (EIA) procedures in the first stage whereas the decision of initiation or refusal to initiate EIA is made and the public notice in the official publication Ametlikud Teadaanded is published. Author of this study has chosen two tasks for the research: 1. Analyze and characterize public notices of initiation and refusal to initiate development consent based EIA, published 2010 – 2011in official publication Ametlikud Teadaanded. 2. Evaluate the information provided in public notices in compliance with Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act paragraph 12 section 3 clauses 1-5. On the assumptions of the tasks above, the study has been divided into two main sections. In both sections, the analyses of topics have been carried out and are followed by author’s discussions and recommendations for improvement of EIA and EMS Act (§ 12 (3) 1-5), for improvement of notices and publishing procedures. In general conclusions the analyses of public notices and compliance with EIA and EMS Act § 12 (3) brought out the flaws and weaknesses of requirements presented in § 12 (3) clauses 2, 3, 4, 5, in which improvements should be made in author’s judgement. However, the comparison of notices published in 2010 and 2011 show notable improvements in following the minimum requirements for the notice set by law. The rise of implementation rate of all eleven criterions in 2011 was 11% in average.
Kirjeldus
Märksõnad
tegevusluba, taotlemine, keskkonnamõju hindamine, teated, bakalaureusetööd