Lutsernikasvatus
Laen...
Kuupäev
2006
Kättesaadav alates
Autorid
Tamm, Uno
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Veiste põhisöödaks olevad rohusöödad võimaldavad liikide ja segude
oskuslikul valikul söötmise sellise korralduse, et loomad on
terved ja nende toodang tervislik. Kaasajal on rohusöötade kõige
olulisemad toiteväärtuse näitajad kuivaines sisalduv energia ja proteiin.
Lutsern kui proteiinirikas heintaim võimaldab viimase vähesust
rohusöötades vältida.
Lutsernikasvatusega on Eestis tegeletud üle 150 aasta, kuid selle
liigi kasvupind oli vaid 12 000 hektarit. 2006. aasta kevadtalve väga
tugev külm hävitas Põhja- ja Lääne-Eesti lumekatteta piirkonnas
enamiku lutsernikülvidest.
Lutsernikasvatuses on teiste heintaimede kasvatusega võrreldes
rohkesti agrotehnilisi iseärasusi, mille kohta kokkuvõtlik trükis
puudub. Väärtusliku söödakultuurina väärib lutsern “rohusöötade
kuninganna” tiitlit.
Käesolev trükis lutsernikasvatusest on mõeldud õppematerjaliks
rohusööda tootjale ja veiste söötjale. Seda saavad kasutada taime- ja
loomakasvatuse konsulendid, täiendõppe korraldajad ning üliõpilased.
Raamatus antakse meil kasvatatavate lutsernisortide agronoomiline
iseloomustus, selgitatakse kasvatamise agrotehnika iseärasusi,
kirjeldatakse lutserni toiteväärtuse kujunemist kasvuperioodil ja
segukülvides, käsitletakse lutsernisaagi koristamise eripära ning
lutsernisilo söötmiskatsete tulemusi.
Trükise lähteandmeteks on Eesti Maaviljeluse Instituudi rohumaade
osakonnas aastatel 1995–2005 korraldatud põldkatsed ja uurimused
lutserni kasvatamisest, rohusöötade tootmisest ning piimakarja
söötmisest.
Avaldan tänu materjali kogumisel ja läbitöötamisel osutatud ulatusliku
abi eest teadur Silvi Tammele. Uurimusi finantseerisid Eesti
Põllumajandusministeerium ja Eesti Teadusfond (grandid nr 4175 ja
5774).
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
lutsern, taimekasvatus, agrotehnika