The clinical decision-making process and the potential impact of the GekkoVet clinical decision support system on diagnostics in veterinary medicine
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
08.09.2023
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Clinical decision-making is a multidimensional process, and factors common to any kind of human
decision-making cause biases. Errors in clinical decision-making are common and significantly
impact individuals and society. In veterinary medicine, as in human medicine, an increased amount
of clinical data and information has created a need for clinical decision support systems (CDSS).
In this study, was evaluated veterinarians’ ability to build differential diagnosis lists in four real-life
internal medicine cases. In each case additional information about the patient was provided in three
phases. Forty-seven licensed veterinarians completed the survey. In the CASE 4 over 90% found the
correct diagnosis. Seventy-seven percent of the respondents answered correctly for CASE 2, while
lower scores were in CASE 1 and CASE 3, with 47% and 55% of respondents providing correct
diagnoses, respectively. GekkoVet CDSS got all four cases correctly diagnosed in the last phase of
the case (respondent average: 2.7). In total, GekkoVet scored 8 out of 12 possible right answers,
whereas 6.19 was the average score among respondents. Those respondents who used external help
did spend more time (p-value 0.034) to complete the questionnaire. It is notable that using external
sources and more time did not significantly improve respondents’ result. Experience as a practicing
veterinarian did not influence the average number of diagnoses, the amount of time spent to complete
the survey or the number of correct diagnoses at a statistically significant level.
Based on this study and literature published previously, CDSSs have the potential to reduce clinicians’
workloads and help them make more diagnoses faster and with greater confidence. Along with
potentially increased clinical performance, CDSSs might reduce the burden veterinarians experience
from clients and employers. Certain cautions and limitations should be considered when
implementing CDSSs for clinical use.
Kliiniliste otsuste langetamine on mitmemõõtmeline protsess, mis on mõjutatud inimeste eelarvamustest. Vead kliiniliste otsuste tegemisel on sagedased ja mängivad olulist rolli nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Sarnaselt humaanmeditsiinile on veterinaarmeditsiinis suurenenud kliiniliste andmete ja teabe hulk tekitanud vajaduse kliiniliste otsuste tugisüsteemide (CDSS) järele. Käesolevas uuringus hinnati veterinaaride oskust koostada diferentsiaaldiagnooside nimekirju nelja reaalse haigusjuhtumi puhul. Patsientide kohta esitati lisateavet kolmes etapis. Küsimustikule vastas 47 veterinaararsti. Enim korrektseid vastuseid esitati 4. JUHTUMILE, kus üle 90% vastajatest jõudis õige diagnoosini. Täpset diagnoosi mainiti 2. JUHTUMI puhul 77% kordadest, samal ajal kui 1. ja 3. JUHTUMI puhul vastas õigesti vastavalt 47% ja 55% küsitletutest. GekkoVet CDSS poolt välja pakutud võimalike diagnooside hulgas oli kõigi juhtumite viimaseks etapiks nimetatud korrektset diagnoosi (vastajate keskmine: 2,7). Kokkuvõttes mainis GekkoVet õiget diagnoosi 8 korral 12-st võrreldes vastajate keskmisega 6,19/12. Välist abi kasutanud vastanutel võttis küsimustiku lõpetamine kauem aega, p = 0,034. Lisamaterjalide kasutamine ja pikem vastamise aeg ei mõjutanud oluliselt vastamistulemusi. Nimetatud diferentsiaaldiagnooside arv, vastamisele kulunud aeg ja korrektsete vastuste kogus ei olnud statistiliselt olulisel tasemel mõjutatud veterinaaride töökogemuse pikkusest. Käesoleva ja varasemate uuringute põhjal on CDSS-del potentsiaal aidata arstidel jõuda diagnoosini suurema kindlustunde ja lühema ajakaoga. Lisaks erialase võimekuse parandamisele kaasneb CDSSdega võimalus veterinaararstide töökoormuse vähendamiseks. Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud CDSS-ide rakendamisel tuleks arvestada teatud ettevaatusabinõude ja piirangutega.
Kliiniliste otsuste langetamine on mitmemõõtmeline protsess, mis on mõjutatud inimeste eelarvamustest. Vead kliiniliste otsuste tegemisel on sagedased ja mängivad olulist rolli nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Sarnaselt humaanmeditsiinile on veterinaarmeditsiinis suurenenud kliiniliste andmete ja teabe hulk tekitanud vajaduse kliiniliste otsuste tugisüsteemide (CDSS) järele. Käesolevas uuringus hinnati veterinaaride oskust koostada diferentsiaaldiagnooside nimekirju nelja reaalse haigusjuhtumi puhul. Patsientide kohta esitati lisateavet kolmes etapis. Küsimustikule vastas 47 veterinaararsti. Enim korrektseid vastuseid esitati 4. JUHTUMILE, kus üle 90% vastajatest jõudis õige diagnoosini. Täpset diagnoosi mainiti 2. JUHTUMI puhul 77% kordadest, samal ajal kui 1. ja 3. JUHTUMI puhul vastas õigesti vastavalt 47% ja 55% küsitletutest. GekkoVet CDSS poolt välja pakutud võimalike diagnooside hulgas oli kõigi juhtumite viimaseks etapiks nimetatud korrektset diagnoosi (vastajate keskmine: 2,7). Kokkuvõttes mainis GekkoVet õiget diagnoosi 8 korral 12-st võrreldes vastajate keskmisega 6,19/12. Välist abi kasutanud vastanutel võttis küsimustiku lõpetamine kauem aega, p = 0,034. Lisamaterjalide kasutamine ja pikem vastamise aeg ei mõjutanud oluliselt vastamistulemusi. Nimetatud diferentsiaaldiagnooside arv, vastamisele kulunud aeg ja korrektsete vastuste kogus ei olnud statistiliselt olulisel tasemel mõjutatud veterinaaride töökogemuse pikkusest. Käesoleva ja varasemate uuringute põhjal on CDSS-del potentsiaal aidata arstidel jõuda diagnoosini suurema kindlustunde ja lühema ajakaoga. Lisaks erialase võimekuse parandamisele kaasneb CDSSdega võimalus veterinaararstide töökoormuse vähendamiseks. Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud CDSS-ide rakendamisel tuleks arvestada teatud ettevaatusabinõude ja piirangutega.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, master thesis, CDSS, AI, diagnostic tool, diagnostic process