Andmebaasi logo
 

Kõrguse-diameetri mudelite analüüs Järvselja lehisepuistute andmeil

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

19.11.2020

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Lehis on atraktiivne okaspuu, mille kasvatamisele ja kasutusele on hakatud järjest enam tähelepanu pöörama. Kuid suhteliselt tagasihoidlikult on tegeletud lehiste kasvu modelleerimisega, kuna algandmestik ei ole piisav. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on testida ja võrrelda erinevaid kõrguskõveraid lehiste andmeil. Antud tööks koguti lehiste mõõtmisandmed 2019 sügisel ja 2020 talvel Järvselja Õppe- ja Katsemetsakonna 17. lehisepuistust. Välitööde käigus kordusmõõdeti üheksa ringproovitükki ja kaheksa vana katseala. Andmete töötlemisel kasutati vabavara R, kõrguskõverate testimiseks paketti lmfor. Töös testiti 17. kõrguskõverat, milles kaheksa olid 2-parameetrilised (Näslund, Curtis, Schumacher, Meyer, Power, Michaelis-Menten, Wykoff) ja üheksa 3-parameetrilist (Prodan, Logistic, Chapman-Richards, Weibull, Gomperz, Sibbesen, Korf, Ratkowsky, Hossfeld IV ja Padari). okku mõõdeti ringproovitükkidelt ja vanadelt katsealadelt 1393 elusa puu diameetrid, mõõdetud puudest 741 olid lehised ja 182 lehiselt mõõdeti ka kõrgused (mudelpuud). Töö tulemusel selgus, et kõige madalama prognoosiveaga oli 2-parameetriliste kõrguskõverate mudelite seast Meyeri funktsioon (AIC 807,0855 ja Loglik -400,5427) ja 3-parameetrilistest mudelitest Prodani funktsioon (AIC 706,5593 ja Loglik -348,2796). Meyeri funktsioon aga ei arvesta, et puu ei kasva kõrgusesse lõputult, samas on suurenenud puu diameeter. Prodani mudel ei sobi kasutamiseks, sest kui mõõdetud mudelpuid on vähe, prognoosib see kõrgust kõvasti madalamaks. Padari kõrguskõverate mudelid hindavad lehisepuistute kõrgusi samuti tegelikkusest madalamaks, seega on see antud juhul liiga ebatäpne. Seega täpsemaks kõrguse prognoosimiseks tuleks siiski rohkem lehiste mudelpuid mõõta nii erinevates kasvukohtades kui ka vanuses.
Larch is an attractive conifer, and more attention has been paid to the cultivation of it. Relatively little has been used larch for modelling purpose, as the initial dataset is modest. The aim of the thesis is to test and compare different height curves on the larch data. For this thesis the measurements of 17 larch tree plots were collected in the autumn of 2019 and winter 2020 from Järvselja Study and Experimental forests. During the fieldwork 9 circular sample plots and 8 old sample sites were re-measured. The data analysis was done with freeware R, for testing height-diameter models was used package lmfor. A total of 17 height-diameter models were tested, of which 8 equations contain two parameters (Näslund, Curtis, Schumacher, Meyer, Power, Michaelis-Menten, Wykoff) and 9 had three parameters (Prodan, Logistic, Chapman-Richards, Weibull, Gomperz, Sibbesen, Korf, Ratkowsky, Hossfeld IV and Padari). The results of the analysis revealed that the lowest predictive error had Meyer (AIC 807,0855 and Loglik -400,5427) function among the two parameters models and the Prodan (AIC 706,5593 and Loglik -348,2796) function among the three parameters models. However, the Meyer function does not consider that the tree does not grow in height indefinitely, while the diameter of the tree has increased. Prodan model is not suitable for use when the measured model tree amount on the sample area is low, then it predicts it a lot lower. Padari height curve models estimate the heights of larch stands lower than they actually are, so in this case it is too imprecise. Therefore, for a more precise height prediction, more larch sample trees should be measured included for further studies.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, lehis, kõrguskõverad, modelleerimine, mudelpuud, proovitükid

Viide

Kollektsioonid