Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
Autorid
Peetsmann, Elen (koostaja)
Luik, Anne (koostaja)
Pehme, Sirli (koostaja)
Talgre, Liina (koostaja)
Veromann, Eve (koostaja)
Matt, Darja (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus; Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Abstrakt
Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse
tähtsus ja pakutavad lahendused kliima- ja
keskkonnaprobleemide leevendamiseks on
muutunud seoses Euroopa Liidu roheleppe
ja talust taldrikule strateegia eesmärkidega
väga oluliseks.
Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus
– lisaks tervislikule ja kvaliteetsele
toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide
juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja
majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus
lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad
mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus,
õiglus ja hoolivus.
Euroopa mahetoidu turg kasvab kiiresti –
2021. a oli selle käive üle 54 miljardi euro. Euroopa
suurim mahetoidu turg on Saksamaal,
järgnevad Prantsusmaa ja Itaalia. Suurima
maheturu osakaaluga riigid on Taani (13%) ja
Austria (11,6%). Ühe elaniku kohta kulutavad
mahetoidule kõige rohkem šveitslased (425
eurot aastas) ja taanlased (384 eurot).
Eestis on mahetoidu turg viimastel aastatel
kiiresti arenenud, nõudlus ületab osade
tootegruppide puhul pakkumise nagu mujalgi
Euroopas. Eesti on mahemaa osakaalu
poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt
esirinnas. 2022. aastal oli 23% Eesti põllumajandusmaast
mahe. Samuti peeti rohkem kui
pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Ka mahetoodete valik ja kättesaadavus on
pidevalt kasvanud, 2021. a oli mahetoidukaupade
osakaal Eesti toiduturul 5%. Peamised
eestlaste mahetoidu ostmise põhjused on
tarbijauuringute järgi tervislikkus, toodete
kodumaisus, maitse meeldivus, mahetootmise
põhimõtte meeldivus, soov toetada mahetootjaid
ja tootmise keskkonnasõbralikkus.
Toidu kvaliteeti hinnatakse teadusuuringutega.
Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne
hinnang peaks põhinema terviklikul
lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes
aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline
on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises
kasutatavad kemikaalid võivad
olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu
kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast
uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates
teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi
toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid,
nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid,
nitraadid, kunstlikud lisaained jms.
Mahukad teadusuuringute ülevaated näitavad,
et mahe- ja tavatavatoidul on erinevused
toitainelise koostise osas ja mahetoidul
on parem toiteväärtus. Mahetoit ei sisalda
pestitsiidide jääke ja raskmetallide sisaldus
on oluliselt madalam võrreldes tavatoiduga.
Seega mahetootmine ja mahetoidu tarbimine
toetavad nii inimese tervist kui aitavad hoida
meie keskkonda.
Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite
ja raportite põhjal, mis on loetletud
kasutatud kirjanduses.
Kirjeldus
Kolmas, täiendatud trükk.
Märksõnad
mahepõllumajandus, agroökoloogia, biodünaamiline põllumajandus, taimekasvatus, loomakasvatus, mahetoit, tervishoid