Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne
Laen...
Kuupäev
2015
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Võrtsjärve kalavarud põhiliste liikide osas on viimastel aastatel püsinud heal, mõnede liikide
osas isegi väga heal tasemel. Aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on
soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010; 2012). Prognoos
lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on samuti hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu
on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja
asustusmaterjali hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. 2014. aastal osutus klaasangerja hind
Euroopa turul erakordselt madalaks, mis võimaldas Võrtsjärve asustada läbi asustamise poole
sajandi pikkuse ajaloo arvult teise koguse. Arvestades aga tänapäevast asustusmaterjali
kvaliteeti võib julgeelt väita, et see oli suurim kogus angerjat, mis ühel aastal Võrtsjärve lastud.
2014. aasta oli Võrtsjärve jaoks eriline selle poolest, et tavapärast kevadist suurvett praktiliselt
ei olnud, mis mõjutas kogu järve elustikku sh kalastikku. Tänu madalamale veeseisule
angerjasaagid veidi tõusid, kuigi jäid endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla.
Angerjasaakide suhtelist madalseisu leevendab püügiõiguse tasu vähendamine 2/3 võrra alates
2012. aastast ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal
paremini toime tulla.
Käesolev aruanne võtab kokku 2014. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel
sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi
hinnang 2014. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid
antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos
(usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2015. ja 2016. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike
näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning
vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest
Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides
(ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi
andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või
hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100
paikse angerja kohta.
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10. Anda soovitused peenkala mõiste määratlemiseks.
1.11. Pakkuda välja metoodika mõõdulise kala kaaspüügiprotsendi arvuliselt kaalulisele
määrale üleminekuks.
1.12. Analüüsida kalapüügieeskirja § 11 p 2 põhjendatust.
1.13. Kirjeldada Võrtsjärvel enimkasutatavaid mõrdu ning nende paigutust.
Uurimistöö vastutav täitja oli teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel
rakendushüdrobioloogia magistrid Priit Bernotas ja Maidu Silm ning Limnoloogiakeskuse
laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM
kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa ja Erik Saaremaad ning mitmeid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel.
Suur tänu ka kalur Enn Kellale, kelle käest on saadud Võrtsjärvel kasutatavate mõrdade algsed
joonised. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning
angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja
asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia sh ettekasvatatud
angerjate keemilist märgistamist.
Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid
üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna ja KKM kalavarude osakonna poolt
korraldatud aruteludel. Projekti toel koostati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaade
ICES angerja töögrupile.
Kirjeldus
Märksõnad
kalad (zool.), kalandus, kalavarud, kalapüük, siseveekalapüük, angerjas, koha, haug, latikas, Võrtsjärv, uuringute aruanded