Haritava maa muutused Tartu maakonna alevikes aastatel 1989-2015
| dc.contributor.advisor | Maasikamäe, Siim | |
| dc.contributor.author | Luts, Kristjan | |
| dc.contributor.department | Geomaatika | est |
| dc.date.accessioned | 2018-05-25T11:32:13Z | |
| dc.date.available | 2018-05-25T11:32:13Z | |
| dc.date.defensed | 2018-06-05 | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Geodeesia ja maakorralduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Antud töö on koostatud Maa-ameti geoportaali WMS andmete põhjal, kus eesmärgiks oli uurida toimunud muutusi põllumajandusmaadega Tartumaa alevikes aastatel 1989 kuni 2015. Täpsemalt on uuritud muutusi põllumaade üldpindalas sihtotstarbe tüübi järgi. Töö teostamisel on kasutatud GIS programme QGIS ja MapInfo ning andmete töötlemisel on kasutatud Microsoft Excelit. Kogutud andmed näitasid, et põllumaade üldpindala vähenes kõigis alevikes. Peamiselt asendasid põllumaid elamumaad või jäeti põllumaad üldse maha, mis võisid looduslike protsesside läbi muutuda rohumaaks või metsaks. Põllumaid tekkis juurde väga väikesel hulgal ning seda peamiselt viljapuuaedade arvelt. Kõige suurem seaduspärasus esines varasema põllumaa pindala ja selle allesjäänud protsendi vahel. Teiseks suuremaks seaduspärasuseks oli seos aleviku suuruse ja põllumaa allesjäänud protsendi vahel. Nende seoste alusel võib ühtlasi öelda, et uuritud alevike näitel oli kõige olulisemaks teguriks aleviku enda suurus, mis suurema tõenäosusega andis aluse seal suurema põllumaa osatähtsuse olemasoluks ja selle alles jäämiseks. | est |
| dc.description.abstract | This thesis is written on the basis of data from Maa-ameti WMS service. The purpose of this research was to look into changes within the 28 townships of Tartu during the time period of 1989 till 2015. The changes are categorized by the intended use of land. GIS programmes such as QGIS and MapInfo were used to collect the data, while Microsoft Excel was used to analyse that data. Data that had been gathered showed that the total area of arable land has decreased in all 28 townships. The type of land that replaced the biggest amount of arable lands were residential areas or arable lands that have been abandoned and turned into forests or grasslands. The biggest contributor to the new arable lands in 2015 were previous orchards. The clearest pattern was between the total area of previous arable land and percentage of the present arable land that has remained. The second bigger connection was between the size of the small borough and the percentage of arable land that has preserved. Based on these findings it is possible to say that the size of township itself plays a big part in the initial percentage of arable land and how much of it remains through times. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/4172 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | maakasutus | est |
| dc.subject | muutused | est |
| dc.subject | valglinnastumine | est |
| dc.subject | põllumaa | est |
| dc.title | Haritava maa muutused Tartu maakonna alevikes aastatel 1989-2015 | est |
| dc.title.alternative | Changes of arable land in Tartu County townships in 1989–2015 | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis |