EMU DSpace
Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
Valdkonnad DSpace's
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
- Institute of Forestry and Engineering (MII)
- Institute of Agricultural and Environmental Sciences (PKI)
- Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI)
- Publications
- Units
Hiljutised sisestused
Looduse õiguste kontseptsiooni areng maailmas ja retseptsioon Eestis
(Eesti Maaülikool, 2025) Piisang, Heli; Lanno, Kaire (juhendaja); Trapido, Toomas (juhendaja)
Keskkonnakriisi süvenemine ja vajadus käsitleda loodust võrdse õigussubjektina on loonud aluse uurida looduse õiguste kontseptsiooni rahvusvahelist arengut ja rakendamisvõimalusi Eestis, kasutades kombineeritud metoodikat küsitluste, intervjuude ja teadusallikate analüüsi näol. Tulemused näitavad, et kuigi looduse õiguste idee on Eestis tuntud, vajab selle rakendamine seadusandlikke muudatusi ja avalikkuse teadlikkuse tõstmist, tuginedes rahvusvahelistele eeskujudele ning pakkudes võimalusi edasisteks uuringuteks ja praktilisteks rakendusteks.
Integreeritud aruandluse kvaliteet eesti avaliku huvi üksuste näitel
(Eesti Maaülikool, 2025) Meier, Liis; Pärl, Ülle (juhendaja)
Integreeritud aruandlust nimetatakse aruandlusmeetodit, mis ühendab majandusaasta aruande ja kestlikkusaruande üheks aruandeks. See annab ülevaate organisatsiooni strateegiast, juhtimisest, tulemustest ning väliskeskkonna mõjust väärtuse loomisele ja säilitamisele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis (IIRC 2021: 11, Hahn, Kühnen 2013). Magistritöö probleem seisneb asjaolus, et tulenevalt aruande mahu ja erinevate andmete esitamise ulatuse kasvule on keeruline esitada teavet arusaadavalt ja läbipaistvalt. Eestis on märgata suurenenud huvi kestlikkusaruandluse vastu, kuid esitatud aruannete tase on erinev. Ebakindlust lisavad Euroopa Liidu direktiivide muudatused ning ebaselgus selles, millises ulatuses standardeid lihtsustatakse ja millised ettevõtted aruandekohustuse alla kuuluvad. Avaliku huvi üksuste jaoks jäi 2024. majandusaasta kohta kestlikkusaruande esitamise kohustus muutumatuks, mistõttu pidid nad aruande siiski koostama ja tegema aruandlusprotsessides vajalikke ümberkorraldusi, mis nõudis täiendavaid ressursse.
Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas ettevõtted rakendavad integreeritud aruandluse põhimõtteid majandusaasta aruannetes. Seejuures ei ole oluline, et ettevõte järgiks teadlikult IIRC raamistikku. Seatud eesmärk aitab tuvastada integreeritud aruandluse rakendamise kitsaskohad, et toetada selle edasist arendamist Eestis.
Teoreetilises osas antakse ülevaade integreeritud aruandluse olemusest, varasematest uuringutest ning tuuakse ülevaade IIRC raamistiku sisuelementidest ja juhtpõhimõtetest. Uurimuse eesmärgi täitmiseks viidi läbi kvalitatiivset ja kvantitatiivset sisuanalüüsi. Andmete kogumiseks koostati vastavalt teoreetilisele kirjandusele hindamismudel, mille alusel hinnati 10 Eesti avaliku huvi üksuse integreeritud 2023. – 2024. majandusaasta aruande kvaliteeti.
Uuringu tulemustest selgus, et integreeritud aruandluse kvaliteedi käsitlus on Eesti avaliku huvi üksustes ebaühtlane ja arengujärgus, mis on kooskõlas ka Devarapalli et al. (2024) ning Bray et al. (2023) uuringu tulemustega. Kõige paremini oli kajastatud organisatsiooni ja väliskeskkonna sisuelement, kuid puudujääke esines tegevustulemuslikkuse ja tulevikuväljavaadete esitamisel. Peamiseks probleemiks oli strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja sihttasemete puudumine ning ärimudelite ebapiisav selgitamine. Juhtpõhimõtetest valmistavad enim raskusi teabeühenduvus, olulisuse määratlemine ja kokkuvõtlikkus, kuna aruanded on sageli liialt detailsed ja seoseid ei esitata piisavalt süsteemselt.
Saadjärve seisundi, eutrofeerumise kujunemise ja looduslähedaste foonitingimuste väljaselgitamine põhjasetete paleolimnoloogiliste uuringute abil
(Tallinna Tehnikaülikool, Geoloogia Instituut, 2025) Heinsalu, Atko; Alliksaar, Tiiu
TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadurite Atko Heinsalu ja Tiiu Alliksaare poolt
koostatud aruanne kajastab EMÜ Limnoloogiakeskuse poolt tellitud uuringu tulemusi.
Projekti lähteülesandeks oli setteuuringute põhjal välja selgitada Saadjärve
looduslähedased foonitingimused ning taastuletada lähiminevikus asetleidnud võimalikud
veekvaliteedi muutused selles veekogus.
Järve “hea seisundi” määratlemiseks on vaja teada veekogu foonitingimusi, st
looduslähedast intensiivsest inimmõjust veel puutumatu seisundit. Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu veepoliitika raamdirektiiv (VRD) sätestab liikmesriikidele eesmärgi saavutada
veekogude “hea seisund” hiljemalt aastaks 2015 ning VRD nõuete kohaselt on järvede
seisundi määratlemise aluseks eri tüüpi veekogude nüüdisolukorra võrdlemine
foonitingimustega, st looduslähedase intensiivsest inimmõjust veel puutumatu seisundiga
(Directive…, 2000). Et Eesti järvede kohta olemasolevad instrumentaalsed andmeread nii
kaugele minevikku, kui veekogud olid veel looduslähedases seisundis, ei ulatu, tuleb
VRD kohaselt järvede foonitingimuste väljaselgitamiseks kasutada paleolimnoloogilistele
setteuuringutele põhinevaid mudeluuringuid ja rekonstruktsioone (Heinsalu & Alliksaar,
2005). Paleolimnoloogia on teadusharu, mis uurib järvesetteid. Tänu setetes säiluvatele
mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele ning sette keemilisele koostisele
on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu on talletunud informatsioon nii
limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka selle
ümbruses. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Suurbritannias (Bennion jt,
2004), Saksamaal (Schönfelder jt, 2002), Taanis (Bradshaw jt, 2002), Rootsis (Bradshaw
& Anderson, 2001), Soomes (Miettinen jt, 2005; Räsänen jt, 2005) ja Eestis (Heinsalu jt,
2003) on järvede foonitingimuste väljaselgitamisel keskendutud just setete ränivetikate
kooslustel põhinevatele rekonstruktsioonidele. Paleolimnoloogiliste uuringute tulemused
on aluseks veekogu majandamise või tervendamise projekti edukaks koostamiseks.
Agrophysical condition of chernozem as a criterion for its readiness for soil tillage minimization
(Estonian University of Life Sciences, 2025) Ihnatiev, Yevhen; Bulgakov, V.; Demydenko, O.; Holovach, I.; Trokhaniak, O.; Rucins, A.; Olt, Jüri; Estonian University of Life Sciences. Institute of Forestry and Engineering
The objective of this study was to develop an agrophysical criterion for assessing the condition of leached chernozem under systematic shallow tillage for six years, using differential porosity, crop productivity, and energy efficiency as indicators. The results were compared to those obtained under conventional ploughing, with the goal of evaluating the feasibility of further tillage minimization in a short-rotation grain crop rotation system. The study employed standard research methods, including field observations, laboratory analysis, mathematical statistics, and comparative-calculative approaches. Under shallow tillage, the median bulk density in the 0–30 cm soil layer was higher by 0.03 g cm–3 compared to ploughing, while the standardized density range remained similar across tillage systems. However, both the upper and lower typical values increased by 0.02 g cm–3 under shallow tillage. The coefficient of variation for bulk density was 1.85 times higher under ploughing than under shallow tillage. Differential porosity measurements across five crops in the sixth year of the trial revealed that in spring, shallow tillage resulted in higher bulk density (by 0.06 g cm–3), lower total porosity (by 3%), and a 6.0% reduction in air-filled pore volume compared to ploughing. At the same time, the ratio of waterfilled to air-filled pores approached an optimal 1:1 balance under shallow tillage, whereas ploughed soils showed a dominance of air-filled pores. Systematic use of both ploughing and conservation-oriented shallow tillage over five years in a five-field grain-row crop rotation produced similar levels of productivity in terms of yield, energy efficiency, and output of grain and feed units. While productivity indicators under ploughing remained stable relative to the mean, shallow tillage demonstrated a positive trend. This trend is associated with the completion 1513 of the transition period following the cessation of deep ploughing and the shift toward preliminary deep chisel tillage, followed by systematic shallow tillage at a depth of 10–12 cm.
Leaf internal anatomy as a key to photosynthetic performance and stress resilience across plant lineages
(Estonian University of Life Sciences, 2025) Rikisahedew, Jesamine Jöneva; Tosens, Tiina (advisor); Niinemets, Ülo (advisor); Institute of Agricultural and Environmental Sciences; Centritto, Mauro (opponent)
ABSTRACT. Plants capture carbon from the air and transform it into life-sustaining sugars through photosynthesis. But leaves do far more than just absorb sunlight — they must also defend themselves from herbivores, survive drought and heat, and communicate with their environment. This creates a constant balancing act: carbon invested in protection cannot be used for growth, and structural toughness can make it harder for carbon dioxide to reach the photosynthetic machinery inside the leaf.
This thesis explores how different plants solve that challenge by examining the link between leaf anatomy, photosynthesis, and chemical defence. Three very different plant groups were studied to understand this balance across evolution and environments.
First, lemongrass — a fragrant grass known for its essential oils — was used to discover how specialised defence cells called idioblasts release stored aromatic compounds when the plant is stressed. The work reveals how leaf structure protects these valuable chemicals until a threat triggers their rapid release.
Second, maize and wheat were examined to improve simple and reliable methods for preparing leaf tissues for microscopy. Understanding tiny structural details is essential for breeding crops with more efficient photosynthesis, especially those using the advanced C₄ pathway that helps plants thrive in hot and dry climates.
Finally, ancient plants were studied to determine why their leaves have unusually strong walls and tough tissues. These structures help them survive extreme environments, but also restrict the flow of carbon dioxide inside the leaf — limiting photosynthesis. The research identified which microscopic features most strongly regulate this internal carbon transfer.
By combining insights from chemical defence, crop efficiency, and plant evolution, this thesis shows that leaf anatomy is a key driver of plant performance. Understanding these internal structures helps explain how plants manage their carbon economy — and offers new ideas for improving resilience and productivity in a changing world.