Andmebaasi logo

EMU DSpace – Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv

Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
 

Valdkonnad DSpace's

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Hiljutised sisestused

Pisipilt
Kirje
Tehisintellekti kasutamine ettevõtte turunduses Eestis
(Eesti Maaülikool, 2025) Jefremova, Diana; Birgit, Maasing (juhendaja); Maamajanduseökonoomika õppetool
Tehisintellekti kasutamine turunduses on kiiresti arenev ja pidevas muutumises olev valdkond, mille kohta olemasolevad andmed on sageli puudulikud või kiiresti vananevad. Kuna tegemist on suhteliselt uue tehnoloogiaga, mis leiab järjest laiemat rakendust eri ettevõtlussektorites, on oluline koguda ja analüüsida ajakohast teavet, et mõista selle tegelikku mõju ja arengusuundi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas Eesti ettevõtted kasutavad tehisintellekti turundustegevustes ning millised on selle peamised tulevikutrendid. Töö empiiriline osa tugineb kvantitatiivsele küsitlusuuringule ja võrdlevale analüüsile, milles osales 60 eri suuruse ja tegevusvaldkonnaga ettevõtet. Tulemused näitavad, et suuremad ettevõtted kasutavad tehisintellekti turunduses sagedamini ja süsteemsemalt, mis on seotud paremate ressursside, oskuste ja struktuuridega. Seevastu väiksemad ettevõtted on sageli alles algfaasis – neil puudub tihti eraldiseisev turundusüksus ning teadmised ja oskused on koondunud üksikute töötajate tasandile. Seetõttu on oluline toetada mikro- ja väikeettevõtteid nii teadlikkuse tõstmise kui ka praktiliste lahenduste kättesaadavuse kaudu.
Pisipilt
Kirje
Eesti ja Euroopa Liidu põllumajandustoetuste seosed Eesti põllumajandussektori arenguga
(Eesti Maaülikool, 2025) Vuks, Kirke; Silberg, Uno (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Põllumajandusel on Euroopa Liidus ja Eestis oluline roll ning toetused on üks peamine mehhanism sektori stabiilsuse ja arengu rahaliseks toetamiseks. Töö probleem seisneb küsimuses, kas Eesti ja Euroopa Liidu põllumajandustoetused on aastatel 2014-2020 Eesti põllumajandussektori arengunäitajatega liikunud samas suunas ja kas võimalikud seosed Eesti põllumajandussektori arengunäitajatega on märgatavad. Töö eesmärk on välja selgitada Eesti ja Euroopa Liidu põllumajandustoetuste ning Eesti põllumajandussektori arengunäitajate vahelisi võimalikke seoseid aastatel 2014-2020. Töö tugineb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja Eesti Statistikaameti avalikele andmetele. Kvantitatiivses analüüsis võrreldi viie toetuskategooria ja viie arengunäitaja dünaamikat, kasutades graafikuid ja suhtarve. Põllumajandustoetused jagunesid otsetoetusteks, turukorraldustoetusteks, maaelu arengukava 2014-2020 toetusteks, top-up toetusteks ja Eesti riiklikeks toetusteks. Põllumajandussektori arengut iseloomustavad näitajad olid ettevõtete arv, hõivatud isikute arv, põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus, brutolisandväärtus ja investeeringud põhivaradesse. Tulemused näitasid, et aastatel 2014-2020 kasvasid põllumajandustoetused märgatavalt. Hinnanguline keskmine toetussumma ühe ettevõtte kohta kõikus aastati, samas kui hinnanguline keskmine toetussumma ühe hõivatu kohta näitas kasvutrendi. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse ja brutolisandväärtuse muutused ei olnud alati kooskõlas toetuste mahuga, viidates keerukatele seostele toetuste ja arengunäitajate vahel. Investeeringute ja toetuste vahel esines võimalik positiivne seos, kuna nende mahud liikusid aastati positiivses suunas. Tööst järeldus, et toetused toetavad küll sektori stabiilsust, kuid ei pruugi kompenseerida teisi mõjutegureid, nagu turu- või ilmastikuriskid. Edasisi uuringuid saab täiendada uurides toetuste ja näitajate vahelisi seoseid detailsemalt, kasutades regressioonanalüüsi ja arvestades viiteajaga.
Pisipilt
Kirje
Funktsionaalseid seeni kasvatava ettevõtte tarneahela riskid ja nende maandamisvõimalused
(Eesti Maaülikool, 2025) Rimm, Greete Loore; Oper, Liis (juhendaja)
Funktsionaalsete seente kasvatamine on kiiresti arenev ja spetsiifiline põllumajanduslik nišitoodete valdkond, kus tarneahela tõhus toimimine ja läbipaistvus on kriitilise tähtsusega. Probleemi aktuaalsus tuleneb vajadusest mõista, kuidas nišitoote tarneahel põllumajandusettevõttes toimivad ja milliseid riske need endas kannavad. Töö eesmärk on välja selgitada Shroomwell OÜ tarneahela toimimisega seotud riskid ning tuvastada peamised riskide maandamise strateegiad ja võimalused. Uurimuses kasutati nii esmaseid kui ka teiseseid andmeid, sh intervjuusid ettevõtte võtmeisikute ja ettevõttesisest dokumentatsiooni, toetudes kvalitatiivsele metoodikale ning teoreetilisele raamistikule riskide ja nende maandamisvõimaluste tuvastamisele tarneahelas. Tulemused näitavad, et funktsionaalseid seeni kasvatav ettevõte Shroomwell OÜ seisab silmitsi nii sisemiste kui väliste tarneahela riskidega, nt tooraine kättesaadavus, tehnoloogilised piirangud, logistikaprobleemid ja seadusandlikud muutused. Ettevõte maandab riske mitmekesiste strateegiatega, nagu vertikaalne integratsioon, varulahendused, partnerlussuhted ja tehnoloogiline innovatsioon. Võrreldes varasemate uurimustega näitab töö, et riskide süsteemne analüüs on olulise tähtsusega nišitoodete tarneahela toimimisel. Edasised uuringud võiksid keskenduda tarneahela digitaliseerimise ja ringmajanduse võimaluste analüüsile sarnastes sektorites.
Pisipilt
Kirje
Väikeettevõtlus varimajanduse tingimustes: kohanemis- ja ellujäämisstrateegiad maapiirkonnas
(Eesti Maaülikool, 2025) Kivimäe, Kaidi; Güldenkoh, Maret (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Maapiirkonna väikeettevõtlust iseloomustavad sageli halduskoormus, piiratud ligipääs toetustele ja paindlikkust mittesoodustav ametlik regulatsioon. Varasemates uuringutes on väikeettevõtjate kogemust käsitletud peamiselt institutsionaalsest vaatenurgast, mistõttu on nende endi perspektiiv jäänud tagaplaanile. Töö eesmärk oli välja selgitada, milliseid kohanemis- ja ellujäämisstrateegiaid rakendavad Eesti maapiirkonna väikeettevõtjad ning millist rolli omab seejuures varimajandus. Andmete kogumiseks viidi läbi kuus poolstruktureeritud intervjuud, mille tulemusi analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Uuringust ilmnes, et jätkusuutlikkus tähendab ettevõtjate jaoks pigem igapäevast toimetulekut ja tegevuse tähenduslikkust kui kasumit või kasvu. Mitteametlik tegevus – sealhulgas sularahamüük ja registreerimata töö – oli sageli paratamatu kohandumisviis. Eriti toodi esile käibemaksukoormus kui üks peamisi ametlikku tegutsemist takistavaid tegureid. Tulemused viitavad vajadusele kohandada ettevõtluspoliitika meetmeid vastavaks väikesemahulise ettevõtluse tegelikkusega ning avavad võimalusi edasisteks uuringuteks mitteametliku majanduse ja institutsionaalse usalduse seoste kohta.
Pisipilt
Kirje
Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprotsess ja selle roll kohalike ettevõtjate arengule
(Eesti Maaülikool, 2025) Golovtšenko, Anna; Oper, Liis (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Ettevõtlusinkubaatorid mängivad olulist rolli uute ettevõtete arengu toetamisel, eriti maapiirkondades, kus ettevõtlusaktiivsust pärsivad tööjõu ja kapitali nappus ning info kättesaadavus. Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator, mis tegutseb Jõgeva, Järva ja Viljandi maakondades, toetab kohalike ettevõtjate arengut läbi sihitud teenuste ja mentorluse. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas inkubatsiooniprotsessi teenused ja toetused rakenduvad piirkonna ettevõtjatele. Töö põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil, kasutades intervjuusid mentoritega ning ankeetküsitlust inkubaatori programmi läbinud ettevõtjatega. Täiendavalt kaasati statistilisi andmeid piirkondade ettevõtlusprofiilide kirjeldamiseks. Tulemused näitavad, et inkubaatori olulisemad tugevused on koolitused, mentorlus ja võrgustike loomise võimalused. Füüsiline infrastruktuur osutus vähem oluliseks. Inkubatsioonil oli suurim mõju ärimudeli arendusele, turundusele ja brändingule. Osalejate hinnang inkubaatorile oli valdavalt positiivne ning suur osa avaldas valmisolekut panustada inkubaatori tegevusse ka edaspidi mentorina. Uuring tõstab esile inkubatsiooni potentsiaali toetada kohaliku ettevõtluse kestlikku arengut ja kogukondlikku koostööd.