Andmebaasi logo

EMU DSpace

Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
 

Valdkonnad DSpace's

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Hiljutised sisestused

Kirje
Naiste ettevõtluse väljakutsed ja arengud aastatel 2020–2025 Raplamaa ja Saaremaa näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Liibek, Andra; Silberg, Uno (juhendaja)
Naisettevõtlus on oluline nii majanduskasvu kui ka piirkondliku arengu seisukohalt, kuid naisettevõtjad kohtavad jätkuvalt väljakutseid. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada naiste ettevõtluse väljakutsed ja arengud Raplamaal ja Saaremaal aastatel 2020–2025. Andmed koguti ankeetküsitlusega naisettevõtjate seas (n = 27) ja poolstruktureeritud intervjuudega maakondlike arenduskeskuste esindajatega; lisaks analüüsiti Statistikaameti andmeid. Naisettevõtjate peamised väljakutsed on seotud ettevõtte kasvatamisega: kasvuressursside puuduse, kohaliku turu väiksuse ja rahastuse kättesaadavusega, kusjuures toetusmeetmete lävendid ei sobi teenusvaldkonna väikeettevõtetele. Töö- ja pereelu ühildamine on suurim väljakutse alustamise ajal ning kolmandik vastajatest on kogenud soolist suhtumist. Naised moodustavad mõlemas maakonnas umbes kolmandiku ettevõtjatest ning nende ettevõtted on valdavalt stabiilsed mikroettevõtted. Arenguvõimalused on seotud digi-, turundus- ja müügioskuste, võrgustike ja mentorluse, väikeettevõtetele sobivamate toetustingimuste ning pereelu toetavate lahendustega. Tulemusi saavad kasutada arenduskeskused, kohalikud omavalitsused ja naisettevõtjate ühendused.
Kirje
E-arvete rahaline ja ajaline mõju Eesti väikeettevõtetes
(Eesti Maaülikool, 2026) Lanno, Karoliina; Kadak, Kaja (juhendaja); Salf, Diana (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
E-arvetele üleminek on Euroopa Liidus ja Eestis reaalajamajanduse arendamisel oluline suund halduskoormuse ning käibemaksulõhe vähendamiseks, kuid väikeettevõtete kohanemist ja tegelikku ajasäästu on vähe empiiriliselt uuritud. Kuigi avalikus sektoris on masintöödeldavad e-arved kohustuslikud, on nende kasutus mikro- ja väikeettevõtete vahelistes B2B tehingutes tunduvalt väiksem eelkõige teadmatuse ning väidetavate üleminekukulude tõttu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada Eesti väikeettevõtjate hoiakuid e-arvete kasutamise suhtes, lähtudes varasematest uuringutest, ning hinnata katseliselt manuaalse arveldamise ja struktureeritud e-arve töövoo aja- ja rahalist mõju. Uuringus viidi läbi e-arvelduslahenduste funktsionaalsuse ja maksumuse võrdlusanalüüs ning katseline ajamõõtmine raamatupidamistarkvara Merit Aktiva proovikontodel, võrreldes manuaalset arveldamist ja digitaalset e-arve töövoogu. Modelleeritud näidisettevõtte põhistsenaariumis analüüsiti 60 arve (20 müügi- ja 40 ostuarvet) töötlemisaega ja kulude jagunemist kahe ehitusobjekti vahel. Ajasäästu rahaline väärtus tuletati Statistikaameti andmetel diplomeeritud raamatupidaja-revident mediaanpalgal põhineva brutotunnitasu (15,21 €/h) abil. Katsetes kasutati struktureeritud e-arvete XML-failina eksportimist ja importimist ning mõõdeti üksnes raamatupidamistarkvaras tehtavate toimingute ajakulu. Katse tulemusel ilmnes, et Merit Aktiva kasutamisel lühenes ühe müügiarve töötlemisaeg 67,4% (113 s vs. manuaalne 347 s) ning ostuarve töötlemisaeg 47,8% ehk 127 sekundit (139 s vs. manuaalne 266 s), andes ajavõiduks 162,56 minutit (~ 2,7 h) kuus. Ajasäästu arvestuslik rahaline väärtus (32,19 €/kuus) katab täielikult Merit Aktiva ja CostPocketi lahenduse kuupüsikulu (23,90 €/kuus), kinnitades digitaalse arveldamise majanduslikku tasuvust ka väikese arvemahu korral. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis näitavad e-arvete efektiivsust andmete automaatsel täitmisel, kuid viitavad objektipõhise kuluarvestuse manuaalse jaotamise keerukusele. Edaspidi on soovitatav uurida e-arvete kasutuselevõttu laialdasemalt ise raamatupidamist tegevate ettevõtjate seas ning analüüsida kohanemise erinevusi sotsiaal-demograafiliste näitajate ja ettevõtte tüübi lõikes.
Kirje
Megatrendidest tulenevate muutuste mõju tajumise seosed agroökoloogiliste võtete kasutamise või proovimisvalmidusega
(Eesti Maaülikool, 2026) Valdas, Katrin; Lillemets, Jüri (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Megatrendideks peetakse pikema aja jooksul väljakujunenud laia ulatusega suundumusi, millest tulenevad muutused ehk alamtrendid on äkilisema iseloomuga ning mõjutavad otseselt ka põllumajandustootjaid. Samaaegselt aitavad agroökoloogilised võtted vähendada põllumajandusliku tootmisega seonduvat keskkonnamõju ning pakkuda viise jätkusuutlikumaks põllumajanduslikuks tootmiseks. Sealjuures puudub senini kindel teadmine, kas ja kuidas megatrendid agroökoloogiliste võtete kasutuselevõttu mõjutavad. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas Eesti põllumajandustootjate megatrendidest tulenevate muutuste mõju tajumine seostub agroökoloogiliste võtete kasutamise või proovimisvalmidusega. Töö aluseks olid teisesed andmed, mis põhinesid 2025. aasta põllumajandusettevõtete maakasutuse küsitluse lähteandmetel. Magistritöös kasutati andmeanalüüsimeetodina binaarset logistilist regressiooni, kus sõltumatuks muutujaks oli megatrendidest tingitud muutuste mõju tajumine ning sõltuvaks muutujaks agroökoloogilise võtte kasutuselevõtt või proovimisvalmidus. Töö tulemustest selgus, et statistiliselt olulisi seoseid esines kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise ning digitaliseerimise ja tehnoloogia arengu megatrendide puhul. Leiti, et pikkade põuaperioodide mõju tugevam tajumine oli positiivselt seotud märgalade rajamise või valmidusega seda proovida. Põllumajandustoetuste muutuste mõju tugevam tajumine seostus aga negatiivselt märgalade rajamisega või valmidusega neid rajada. Lille-, rohumaa- ja puhverribade rajamist või proovimisvalmidust vähendas keskkonnanõuete muutuste mõju tugevam tajumine, suurendas aga elurikkuse vähenemise tajumise kasv. Tuvastati, et mullaseisundi muutumise mõju tugevam tajumine oli teraviljade külvikorras karjatamise proovimise või kasutusega negatiivselt seotud. Tehnoloogiliste võimaluste kättesaadavuse mõju tajumise kasv seostus biopreparaatide kasutamise või proovimisevalmiduse suurenemisega. Uuringut on võimalik laiendada, kaasates valimisse ka alla 20 hektari suuruse põllumajandusliku maaga põllumajandustootjad. Lisaks saaks uuringut täiendada kvalitatiivsete meetoditega, et selgitada magistritöös tuvastatud seoste võimalikke põhjuseid.
Kirje
Extracellular vesicles as markers of gut health and host-pathogen interactions
(Estonian University of Life Sciences, 2026) Egodawatte Gedara, Chanaka Nishan Premathilaka; Fazeli, Alireza (advisor); Orro, Toomas (advisor); Kodithuwakku Kankanamge, Suranga Pradeep Kodithuwakku (advisor); Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences; Cappelli, Katia (opponent)
ABSTRACT. Gastrointestinal infections pose a significant threat to animal health and productivity. Recent studies indicate that the gut, microbiota, and pathogens communicate through extracellular vesicles (EVs), which carry molecular signals reflecting the state of the gut, and these EVs can be isolated from faeces. This doctoral thesis aimed to investigate whether EVs can be used to assess gut health and host-pathogen interactions. During the study, a reliable method was developed for enriching EVs from calf faeces. The results showed that cryptosporidiosis in calves (infection caused by the protozoan Cryptosporidium) alters EV-mediated signalling: protective molecules are reduced, while stress-related signals are increased, reflecting a disruption of gut homeostasis. Furthermore, findings from a chicken nematode (Ascaridia galli) infection model demonstrated that parasite-derived EVs can weaken the host immune response and promote parasite persistence. In addition, it was found that the widely used anthelmintic drug ivermectin reduces the release of EVs from nematodes and diminishes their immunomodulatory effects, highlighting the potential of EVs as indicators to monitor treatment efficacy. Overall, these findings open a new, non-invasive approach for assessing gut health and provide a foundation for EV-based diagnostic and therapeutic strategies in both veterinary and human medicine.
Kirje
Membrane Engine: development and experimental validation of an elastic combustion chamber concept
(Estonian University of Life Sciences, 2026) Allmägi, Roland; Ilves, Risto (advisor); Institute of Forestry and Engineering; Mikulski, Maciej (opponent); Gailis, Maris (opponent)
ABSTRACT. Most of today’s transportation relies on internal combustion engines whose basic design has remained largely unchanged for more than a century. At the same time, there is an increasing need to reduce both energy consumption and environmental impact. This doctoral thesis investigates a novel engine concept in which the conventional piston is replaced by an elastic membrane. The membrane engine operates using a flexible membrane that deforms in response to pressure changes inside the cylinder. This approach has the potential to reduce friction and mechanical losses, which are among the main factors limiting the efficiency of conventional piston engines. The membrane can also store part of the combustion energy as elastic deformation and release it later, supporting the engine cycle. In addition, the membrane forms a sealed combustion chamber, creating opportunities for implementing unconventional technologies that could improve the efficiency of internal combustion engines. As part of the research, a membrane engine prototype was designed, built, and experimentally tested under both non-combustion and firing conditions. A simplified mathematical model was also developed to describe pressure-induced changes in the volume of the elastic combustion chamber. To evaluate the potential advantages of the concept, the prototype was built using a conventional piston engine platform, allowing direct comparison between the original engine and the membrane-based version. The results demonstrated that the membrane engine can perform a conventional four-stroke engine cycle and may achieve lower energy losses and, under certain conditions, higher efficiency. However, the study also showed that the current prototype is not yet suitable for practical applications. The main limitations arise from the materials used and from the fact that the engine was built by modifying an existing piston engine. A more accurate assessment of the technology will require a purpose-built membrane engine specifically designed for this operating principle. Overall, the dissertation demonstrates that replacing a piston with an elastic membrane is a technically feasible and functional concept. Further development will depend on advances in materials technology, optimisation of the engine design, and additional testing using a new generation of membrane engine prototypes.