Tere tulemast digitaalarhiivi EMU DSpace!
Digitaalarhiiv EMU DSpace kogub, säilitab ja loob ligipääsu Eesti Maaülikooli liikmeskonna poolt loodud või Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondadega seotud teadustöödele toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Digitaalarhiivi haldab Eesti Maaülikooli raamatukogu.
Valdkonnad DSpace's
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
- Institute of Forestry and Engineering (MMI)
- Institute of Agricultural and Environmental Sciences (PKI)
- Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI)
- Publications
- Units
Hiljutised sisestused
Kinnisvara halduse muutus läbi renoveerimisprotsessi Tartu valla lasteaedade näitel
(Eesti Maaülikool, 2013) Liivamets, Andrus; Kaing, Madis
Peale objektide renoveerimistööde valmimist alustasid mõlemad lasteaiad iseseisvat
tööd majandusüksusena. Kinnistu haldamise korraldamine toimub läbi Raadi SA.
Juriidiliselt on seatud lasteaedade kinnistutele Tartu valla poolt hoonestusõigus Raadi
SA kasuks kuni aastani 2049. Kuna tegemist on avalikuks teenistuseks suunatud
varadega,pole nende eesmärk kasumi teenimine, vaid kvaliteetse järjepideva teenuse
pakkumine, seda eelkõige lastele ja personalile. Hoonete omanikule on tähtis ,et hoone
oleks võimalikult kaua kasutuskõlblik ja vastaks normidele ja seadustele. See eeldab
halduse- ja hoolduse pidevat tööd ning kontroll tingimuste olemasolu. Nende kahe
objektid puhul on võimalik kasutada erinevaid hooldusmudeleid, kui kasutusele on
võetud hübriidmudel, kus teenused tehakse vastavalt ise ja ostetakse sisse pädevatelt
isikutelt ja firmadelt. Kasutada on olnud ka teisi mudeleid, kuid kõikide teenuste
sisseostmine muutus liialt koormavaks ja ei saavutatud ühist eesmärki teenuste
korraldamises.
Lähte ja Kõrveküla lasteaiad on mõlemad väga pika tasuvusperioodiga, mis ulatub üle
100 aastase perioodi, kuid soovitatavad ajavahemikud amortisatsioonikulude
määramiseks on 40–60 aastat. See eeldab,et enne tasuvusasja saavutamist tuleb teha
sinna veel mahukaid investeeringuid. Kuna aga Tartu Vald on arengult jätkusuutlik ning
lasteaiad vajasid renoveerimistöid, vastasel juhul oleks need pidanud lähiaastatel
sulgema, siis täna EL toetusele said kompleksed renoveeritud hooned kastusse
suunatud. Vaadeldes samalaadseid hooneid on tasuvusperiood hoonetel märgatavalt
kõrgem amortisatsioonist, kuid see on hind, mida tuleb maksta omavalitsustel
jätkusuutliku arengu saavutamisel.
Töös käsitletud objektide pika tasuvusperioodi tõttu võib ka väita, et
renoveerimistöödele tehtavad investeeringud pole ennast õigustavad. Lähtudes nüüd
energiatarbimisest on saavutatud ka positiivsed ilmingud. Soojusenergia tarbimine on
nii Lähte , kui ka Kõrveküla lasteaias vähenenud, kuid arengusuutlikumalt oleks autor
eeldanud suuremaid numbreid. Seoses energia hinna muutusega lähiaastatel, jäävad
soojusenergiale tehtavad kulutused samasse suusurujärku, mis enne renoveerimist, kuid
siiski on saavutatud kokkuhoid. Lähte lasteaia „Kiisupere” soojusenergia tarbimine
vähenes 12% ning Kõrveküla lasteaia ”Päikseratas” puhul enne taastuvenergia
kasutamist soojusenergia tarbimine vähenes renoveerimistööde käigus 15%. Peale
taastuvenergia kasutuselevõttu 2011 aasta lõpus on märgata 14% tarbimise langust.
2013 aastal käivitunud maaküttesüsteem on soojusenergia tarbimist suurendanud 2%
võrra, kuid kuna süsteem on veel testimisel ja väljatöötamisel,liigub lähiajal tarbimine
vähenemise suunas. Autori poolt vaadatuna kõige kasulikum investeering on maaküte,
kuna see on varasemalt juba näidanud, et see Eesti tingimustes toimib. Ühesõnaga tehtud
investeerinud taastuvenergeetika kasutamisele on andnud väga väikese mõju energia
kokkuhoidlikuks ja ilma suurte toetusteta oleks sellised süsteemid ilmselge liialdamine.
Kuna sellised süsteemid on meie tingimustes uued siis ei ole teada ka tulevikus nende
tegelik kasutusaeg ja kulutused remondile/hooldusele. Edaspidi tuleb teha ratsionaalseid
otsuseid ja toimida Eesti tingimustele vastavalt, sealhulgas ei tohiks unustada
traditsioonilisi kütteliike.
Renoveerimistööde käigus kõige kulukama soojusenergia vähenemise arvelt on
märgatav tõus saavutatud elektrienergia ning vee- ning kanalisatsiooni puhul. Lähte
lasteaia puhul on elektrienergia tarbimine tõusnud 54%, vee- ja kanalisatsiooni puhul on
märgata 11% tõusu. Kõrveküla lasteaia puhul on elektrienergia tarbimine tõusnud
55%,vee- ja kanalisatsiooni puhul on märgata 17% tõusu.Kuna töös sai uuritud ka
taastuvenergia mõju hoone energiatarbimisele, on neid kahte objekti omavahel võrreldes
teada, et KIKi toel tehtud investeeringud ei ole andnud märgatavalt suurt kokkuhoidu
tavalisel keskküttel töötava lasteaiaga. Küttehind m2/€ ei ole märgatavalt väiksem
taastuvenergiat kasutataval hoonel. Kõrveküla lasteaia puhul 1,56€/m2, Lähte lasteaia
puhul 1,64€/m2.
Hoonete ehitusvigade uurimisel selgus, et on probleeme, mida saaks energia
kokkuhoiuks rakendada. Termomõõdistuse ja analüüsi käigus selgus, et mõlemad
hooned on hästi renoveeritud, kuid probleemiks on keldrikorruste soojakaod, mida
saaks kompenseerida ruumide kasutusele võtuga. Hoonete haldussuutlikkuse tagamine,
kus mahukate renoveerimistööde käigus võetakse kastutusele kõik ruumid,
suurendamaks kasuliku pinna osakaalu ja võimalikult efektiivselt toimivat objekti.
Peale renoveerimist toimiv halduskorraldus on autori arvates üles ehitatud toimival
süsteemil, kuid siiski leidub mõningaid korraldustegevusi, mida võiks sisse viia ja
rakendada. Vana süsteem ei oleks saanud olla jätkusuutlik, kuna uued süsteemid ning
kasutuskorraldus eeldavad juba selle mittetoimimist. Uue haldusmudeli väljatöötamisel
on jäänud puuudulikus mõningate dokumentide koostamine. Need tuleks sisse viia
soovitatavalt e-vormis ehk kõik kajastuv hoone kohta oleks interneti põhiselt kõigile
kättesaadav. Kasutusele võtta Kinnisvara haldamissüsteem ELKIS. Seal kajastuks nii
hooldus, kui tarbimiseandmed. Andmed oleks kättesaadavad nii lasteaia, halduri, kui ka
valla ametnikele. Hoonete haldussuutlikumaks muutmisel tuleks tulevikus rakendada
automaatsete süsteemide sisseviimist ja üleminekut targale majale, kus süsteemid on
juhitud võimalikult efektiivsel piiril. Ventilatsiooni juhtimine CO2 sisalduses õhus,
ruumides automaatsed juhtpuldid jne. Hooneautomaatika tuleb siduda kõigi hoone
tehnosüsteemidega, mis tagab liikumise madalenergia tarbimisega hooneteks. Ilma
sellise süsteemita toimub energia ebaefektiivne kasutamine. Haldur saaks tänu sellele
hoones viibimata korraldada sobivaid tarbimismudeleid. Energiatarbimise
vähendamiseks tuleks kasutusele võtta uued LED süsteemil elektripirnid, automaatsed
veekraanid jne.
Seega kokkuvõtteks saab välja tuua süsteemides puudujääke, ent seda on võimalik
kaasajastada ja muuta jätkusuutlikumaks.
Eesti mullateaduse arengust kaasaegse Eesti Mullateaduse Seltsi rajamise eelsel ja järgsel ajal
(Eesti Maaülikool, 2024) Kõlli, Raimo; Astover, Alar
Eesti Mullateaduse Selts (EMTS) on mullateadusest (muldade uurimine, mullastikukaardid, andmebaasid jms), taimede toitumisest (väetised, agrokeemia jms), muldade ökoloogiast (mullaelustik, talitlemine jt), muldade keskkonnasõbralikust kasutamisest ja muldade kaitsest (potentsiaalsetele võimetele vastava hea seisundi hoidmisest) huvitatud üksikisikute ja organisatsioonide mittetulunduslik ühendus. Eesti mullateadlaste seltsiline tegevus taaselustati Eesti Maaülikooli (EMÜ) mullateaduse õppetooli eestvõttel 2009. aastal ning selle presidendiks valiti Alar Astover. EMTS-i kompetents võimaldab seltsil olla mullastikualaste teadmiste levitaja põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse alal, osaleda mullateaduse alase teadustöö, hariduse ja teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ning selgitada muldkatete rolli olulisust ümbritseva keskkonna kestlikult hea talitlemisseisundi tagamisel. EMTS on arenenud mitmekülgseks ja toimekaks tänu koostööle ja teabevahetusele teiste riikide sama eriala seltside, mullateadusele lähedaste erialaseltside ja Rahvusvahelise Mullateaduste Liiduga (IUSS), mis moodustati 1924. a. Itaalias. EMTS kuulub Euroopa Mullaseltside Konföderatsiooni (ECSSS) ning esindab Eestit Euroopa Mullakaitse Seltsis (ESSC) ja Ülemaailmse Mulla- ja Veekaitse Ühingus (WASWAC).
Eesti muldkatte majandamine alates primitiivsest põlluharimisest kuni tänapäevase teaduslikel alustel muldade majandamiseni on olnud keerukas vaheldunud riigikordade erinevate põllu- ja metsamaade majandamise poliitikate tõttu. Muldade praktilist käitlust ja kodumaise mullateaduse arengut on edendavalt toetanud erialaseltside sünergiline mõju ning ülikoolide mullateaduse õppetoolide ja teiste maa- ja looduskasutusega seotud teadusliku uurimise instituutide ja riigiasutuste tegevused. Taolisi koostöös toimunud arenguid käsitlemegi käesolevas loos ühisel ajateljel, millega on suhestunud nii mullateaduse arengusse olulise panuse teinud teadlased kui ka praktiline majandustegevus. Meie käsitluses on see ajatelg jaotatud perioodideks riigikorra poliitiliste erisuste (kui mullaväliste nähtuste) alusel. Arenguloo erilise tähtsusega verstapostiks meie jaoks on Eesti Vabariigi sünd 1918. aastal. Käsitlus hõlmab nii iseseisvuse perioodile eelnenud kui ka järgnenud, erinevate riiklike majanduspoliitikatega perioode. Üldreeglina on areng ajajoonel esitatud perioodide kaupa ja isikute nimed ilma tiitliteta.
Käesoleva Eesti mullateaduse ajalugu käsitleva tagasivaate koostamist ajendas IUSS-i jõudmine oma 100. aastapäevani (Horn jt, 2024). Käesolev ülevaade on sellele sündmusele pühendatud lühikese ingliskeelse artikli (Kõlli, Astover, 2024) Eesti lugejale suunatud mahukam versioon. Kirjanduslikke allikaid oleme esitanud kahel viisil ja eesmärgil. Selgitavas tekstis on viited tehtud kirjanduslike allikate autori(te) ja ilmumisaasta alusel. Enamus nendest on tagasivaated eelnenud ajale, mistõttu nende publitseerimine on reeglina lükkunud mõnele järgnevale ajaperioodile.
Olles oma tagasivaates fookustanud mullateaduse alaste temaatikate arengu, temaatikaid edasiviinud isikud ja tegevuste katus-asutused, oleme pidanud tõdema, et enam kui sajandi jooksul tehtut on võimatu mahutada soovitud detailsusega ühte artiklisse. Sellest lähtudes on tagasivaate lisas 1 esitatud sama eriala harrastavate teadlaste poolt koostatud erinevaid perioode ja temaatikaid või asutuste ajalugu käsitlevate artiklite bibliograafiline loend [AL01‒19]. Loodetavasti võimaldavad toodud allikad täpsustada Eesti mullateaduse arengu tervikpilti. Lisas 2 on aga esitatud mõnede meile teadaolevate mullateadlaste personaal-bibliograafiad [PB1‒11]. Üldreeglina on lisadele viidatud vaid erandkordadel.
Kokkuvõttena saab öelda, et oleme ajatelje suhtes saanud esitada ennekõike perioodide olulisemad uurimisteemad, põhitegijad ja -tegevused, ala eest vastutavad juhid ning tähtsündmused. Suhteliselt tagasihoidlikult oleme saanud käsitleda koostöid mullateadusega piirnevate teiste loodusteaduste tegevustega.
Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine : tehniline lõpparuanne
(Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, 2023) Helm, Aveliina; Kull, Ain; Kiisel, Maie; Poltimäe, Helen; Rosenvald, Raul; Veromann, Eve; Reitalu, Triin; Kmoch, Alexander; Virro, Holger; Mõisja, Kiira; Nurm, Hanna-Ingrid; Prangel, Elisabeth; Vain, Kristiina; Sepp, Kalev; Lõhmus, Asko; Linder, Madli; Otsus, Merit; Uuemaa, Evelyn; Kikas, Tambet
Vastavalt tellija esitatud ülesandele oli töö "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (edaspidi ELME2) eesmärgiks välja töötada metoodika ökosüsteemide ja nende poolt pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede) majandusliku tähtsuse hindamiseks ning hinnata ja kaardistada valitud looduse hüvede rahaline väärtus või üldisem majanduslik väärtus (sõltuvalt metoodilistest võimalustest) üle-eestiliselt ning üleriigiliselt kaitstavatel aladel ja valitud pilootaladel detailsemalt.
Töö viidi läbi Keskkonnaagentuuri katusprojekti ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” raames. Käesolev töö oli jätkuks sama katusprojekti raames aastatel 2019–2020 läbi viidud tööle „Ökosüsteemide ja nende teenuste baastasemete hindamine ja kaardistamine, sh metoodika väljatöötamine Keskkonnaagentuurile“ (edaspidi ELME1). ELME1 raames töötati välja metoodika ning kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid) levik (koostati nn baaskaart), seisund ja valitud looduse hüvede baastasemed (Helm et al. 2021). ELME1 raames koostatud kaardikihid on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihtide kataloogis ning täpsemalt on tööde käik lahti kirjutatud ELME1 töö lõppraportis (Helm et al. 2021) ning Loodusveebis.
Käesolev töö – ELME2 – tugineb osaliselt ELME1 käigus välja töötatud ökosüsteemide baaskaardile, ökosüsteemide seisundikaardile ning kaardistatud looduse hüvedele. Kuna andmeid on vahepeal lisandunud, metoodikad uuenenud ning tellija vajadused täpsustunud, uuendati käesolevas töös ka ELME1 raames koostatud baaskaarti, ökosüsteemide seisundikaarti ning kasutatavaid looduse hüvede kaardikihte. Vastavad metoodilised täpsustused ja kirjeldused on esitatud käesoleva töö vastavates peatükkides või selle lisades.
Eksperthinnang: mahetatras fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe esinemise põhjused
(Eesti Maaülikool, 2023) Kännaste, Astrid; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Viimastel aastatel on tõusnud tarbija nõudlus mahetoodete järgi, millega on kaasnenud seda liiki toodangu suurenemine. Tänu järjest täpsemate analüüsimetoodikate ja uute laboriseadmete kasutusele on ilmnenud mahetootmisel lubatust suurem keelatud fosetüüli sisaldus tatra seemnetes. Tegemist on mütseelilaadsete organismide (seenetaoliste mikroorganismide) tõrjeks kasutatavate süsteemsete fungitsiidide fosetüül-Al, naatrium-, kaalium- või ammooniumfosfiti soolade laguproduktide sisaldusega taimedes (Dann and McLeod 2021). Erinevalt tavapõllundusest tuleb mahepõllunduses kinni pidada lubatud väetiste ja pestitsiidide kasutamisega kaasnevatest reeglitest. Tegelikkuses ei pruugi fosfoonhappe leid mahetatra seemnetes tuleneda reeglite tahtlikust rikkumisest, sest põhjuseid, mis soodustavad fosfoonhappe sisaldust mullas ja sealt edasi taimedesse akumuleerumist, on palju alates kliimast, fosfoonhappe looduslikust päritolust või põldude aastate tagusest majandamisest (Joonis 1). Fosfoonhappe päritolu puhul on oluline rõhutada, et mitmed mikroorganismid biosünteesivad fosfonaate, mis biodegradatsiooni käigus lagunevad fosfaatideks (Bown et al. 2023; Eliot et al. 2008; Kim et al. 2012). Lisavõimalusena on teadlased avastanud fosfonaatide redutseerumise fosfoonhappeks vee mikrotilgas toimuvate redoksprotsesside kaudu (Qiu and Cooks 2022).
Kesk õitsvaid lilla
(Henn Timm, 2020) Timm, Henn
Miks inimesed ikkagi lilli nopivad, neid rängalt vigastades või isegi tappes? Kahtlustan, et see on jäänuk kunagisest kosimiskombest. Et poolehoidu võita, nottiss mees mingi söödava lojuse ja loovutas selle naisele. Kuivõrd tänapäeval surnud loomi enam pakkuda ei sobi, olgu siis vähemalt lilledki. Olen täheldanud, et ehtsate õite asemel kõlbavad mõnikord ka pildid.