Valitud väikesaarte pärandkultuur
View/ Open
Date
2023Embargo Lift Date
07.09.2023Author
Kikkas, Kertu
Metadata
Show full item recordAbstract
Kultuuripärandi üheks avaldusvormiks on pärandkultuur, mille all mõistetakse ainelisi
jälgi eelmistest põlvkondadest maastikul. Eesti rannikumeri on väikesaarte arvukuse
poolest väga rohke. Ainelist pärandkultuuri on Eestis kaardistatud umbes 20 aastat, kuid
väikesaartel on pärandkultuuri inventeeritud ja uuritud vähem. Töö eesmärgiks on välja
selgitada valitud väikesaartel esinev pärandkultuur ja piirkondlikud erisused. Uurimuse
aluseks on 2022. aastal koostatud “Väikesaarte loodus- ja pärandkultuuri väärtuste
andmebaas“. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse pärandkultuuri inventeerimise
metoodikat, mis aitab kogutud andmed süstematiseerida. Analüüsis uuritakse
tüübirühmade ja objektitüüpide osakaalu, objektide piirkondlikke paiknemisi ja
teostatakse võrdlus Eesti pärandkultuuri andmebaasiga. Tulemustes selgub, et kõige
suurema osakaalu moodustab väikesaartel tüübirühm „Traditsioonilist talumajapidamist
kajastavad objektid“ (35%). Tüübirühmades sagedamini esinenud objektitüübid on:
„Heinaküünid, kuhjalavad“; „Põlised talukohad“; „Okupatsiooniajaobjektid“; „Sõjalised
objektid I ja II Maailmasõjast, Vabadussõjast“; „Vanad meremärgid“; „Lautrid ehk
valgmad“; „Vanad kohanimed“; „Kõrtsid“; „Põlised metsateed, jalgrajad, hobuseteed“;
„Vanemate metsakorralduste jäljed“; „Muinasaegsed (võimalike) rituaalidega seotud
paigad“. Piirkondlike erisustena joonistus välja, et Põhja-Eesti suurematel väikesaartel
esineb sagedamini militaarseid objekte ja Lääne-Eesti väiksematel laidudel leidub rohkem
kõrtside ja heinaküünide asukohti. Võrdlus Eesti pärandkultuuri andmebaasiga tõi välja,
et kogu Eestis on vanu meremärke (33 obj) ja paadikuure (15 obj) väga vähe inventeeritud.
Edasiste tegevustena tuleks merendusega seotud objektide kaardistamisele suuremat
tähelepanu pöörata. Andmete süstematiseerimine tõi välja, et merenduse ja kalandusega seotud objektide süstematiseerimine on liiga üldine, mistõttu võib vajada pärandkultuuri
inventeerimise metoodika täiendusi. One of the many forms of manifestation of cultural heritage is heritage culture, which
refers to material traces of previous generations on the landscape. The coastal sea of
Estonia is very rich in terms of the number of small islands. While material heritage
culture has been mapped in Estonia for about 20 years, the inventory and research of
heritage culture on small islands have been less extensive. The aim of this study is to
identify the heritage culture and regional differences on selected small islands. The study
is based on the “Database of natural and cultural heritage values of small islands”
compiled in 2022. The methodology of heritage culture inventory is used to help
systematize the collected data. The analysis examines the proportion of typological
groups and object types, the regional distribution of objects, and a comparison with the
Estonian cultural heritage database. The results show that the largest proportion on small
islands consists of "Objects reflecting traditional farmsteads" (35%). The most frequently
occurring object types within the typological groups are: “Hay barns”; “Traditional
farmsteads”; “Objects from the occupation period”; “Military objects from World War I
and II, the War of Independence”; “Old maritime markers”; “Traditional boat harbors”;
“Taverns”; “Native forest roads, paths, horse trails”; “Traces of older forest management
practices”; “Ancient places associated with (possible) rituals”. Regional differences
indicate that larger small islands in Northern Estonia have a higher occurrence of military
objects, while smaller islets in Western Estonia have more tavern and hay barn locations.
A comparison with the Estonian heritage culture database reveales that there is very little
inventory of old maritime markers (33 obj) and boat sheds (15 obj) throughout Estonia.
As further actions, greater attention should be paid towards mapping objects related to
maritime heritage. The systematization of data highlights that the categorization of objects related to maritime and fisheries heritage is too general, indicating a need for
further enhancements to the methodology of heritage culture inventory.