Suguküpsete emaste signaalvähkide (Pacifastacus leniusculus) osakaal ja pikkuseline jaotus Riksu ojas
View/ Open
Date
2023Embargo Lift Date
01.09.2023Author
Sikut, Norman Mattias
Metadata
Show full item recordAbstract
Võõrliikide leviku peatamine loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks on nii Euroopa
Liidu kui Eesti tasandil olulise tähtsusega. Selleks, et võõrliikide vastu efektiivselt
võidelda, on vaja õppida tundma nende bioloogiat. Töö eesmärgiks on välja selgitada
Riksu oja suguküpsete emaste signaalvähkide pikkuseline jaotus ning nende osakaal
püükides. Töö teema on aktuaalne, kuna sarnast uurimust varasemalt Eestis tehtud ei ole.
Uurimistöös kasutatud andmed on kogutud aastatel 2013–2022 Riksu ojast KIK
(Keskkonnainvesteeringute Keskus) rahastatavate projektide „Tegevuskava rakendamine
jõevähi varude kasutamiseks ja kaitseks“ ning EMP (Euroopa Majanduspiirkond) ja KIK
rahastatava projekti „Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes“ raames. Kokku oli
valimis 1901 vähki, kellest emased signaalvähid 590, neil täheldati marja või vastsete
olemasolu välisel vaatlusel, lisaks uuriti 81-l püütud emasel vähil marjaalgete olemasolu
gonaadis.
Töö tulemusel selgitati välja, et väiksem signaalvähk, kes kandis kas marja või vastseid
oli 62 mm pikkune. Kõige rohkem marja või vastseid kandnud signaalvähke oli pikkuse
juures 84 mm. Alates 98-st mm-st aeglustub suguküpsete emaste signaalvähkide
esinemissagedus. Seega võib väita, et Riksu ojas saavutavad emased signaalvähid suguküpsuse samade suuruste juures, mida on pakutud ka erialakirjanduses, 60-90 mm
juures. Protsentuaalselt moodustasid kogu perioodi (2013-2022) püükidest keskmiselt
31% emased ja 69% isased signaalvähid.
Emaste signaalvähkide pikkuselise jaotuse teadmisel saame paremini hinnata
populatsiooni suurust ja struktuuri, mis võimaldab optimeerida tõrjemeetmeid, et
võõrliike tõhusamalt tõrjuda.. Näiteks kasutades väiksemat mõrrasilma suurust, võib
väiksemate vähkide mõrda sattumise tõenäosus olla suurem. Mida rohkem suguküpseid
emaseid õnnestub veekogust välja püüda, seda enam õnnestub vähendada võõrliikide
populatsioonide kasvu ja levikut. Stopping the spread of alien species in order to preserve natural diversity is very important
on both at the level of the European Union and Estonia. In order to effectively fight against
alien species, it is necessary to learn about their biology. The aim of the work is to find
out the length distribution of sexually mature female signal crayfish in Riksu Stream and
their longitudinal distribution. The topic of the work is actual, as a similar study has not
been done in Estonia before.
The data used in the research were collected in the years 2013-2022 from Riksu Stream
by KIK (Environmental Investment Centre) funded project "Implementation of the action
plan for the use and protection of crayfish stocks" besides EMP (The European Economic
Area) and KIK funded project "Control of invasive alien species in Estonian fresh waters".
There were a total of 1901 crayfish in the sample, of which 590 were female signal
crayfish, the presence of eggs or larvae was observed in them by external observation. In
addition, the presence of eggs in the gonad of 81 female crayfish caught was examined. As a result of the work, it was found that the smaller signal crayfish, which carried either
eggs or larvae, was 62 mm long. The length of the largest number of signal crayfishes
carrying eggs or larvae were 84 mm. After reaching length of 98 mm, the proportion of
crayfish carrying eggs or larvae began to decline. It can be stated that signal crayfish in
Riksu Stream reach sexual maturity at the same sizes as described in the literature, at a
length of 60-90 mm. In percentage terms, 31% of female and 69% of male signal crayfish
accounted for the catches of the entire period (2013-2022).
By knowing the length distribution of female signal crayfish, we can successfully estimate
the size and structure of the population, which allows us to optimize control measures to
control alien species more effectively. Knowing the length distribution allows better
adaptation of catching measures, such as the mesh size used. By using a smaller mesh size,
smaller crayfish may be more likely to be caught in the trap. The more sexually mature
females can be caught from the river, the more the growth and spread of alien species
populations can be reduced.