Tootmise kõrvalsaaduste väärindamine aianduses ja põllumajanduses ringmajanduse kontekstis

Abstract

Arvestades toidu olulisust toiteväärtuse ja organismi talitluse seisukohalt, samuti jääkainete töötlemise mõju keskkonnale ja majandusele, on ringmajanduse kontekstis oluline määratleda ja teada toiduvarude säästva majandamise mõisteid ja definitsioone. Toidujäätmete olulisus ulatub keskkonnaprobleemidest majandusliku ja sotsiaalse mõjuni. Hinnanguliselt toodetakse EL-28-s aastas 88 miljonit tonni toidujäätmeid (FUSIONS 2015, Food waste data set). Toidujäätmete 2011. a globaalse soojenemise potentsiaal Euroopa Liidus (EL) oli hinnanguliselt 227 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Globaalses mastaabis tõi FAO uurimus „Food Wastage Footprint: Impacts on Natural Resources“ välja fakti, et toodetud, kuid mitte söödud toidu süsiniku jalajälg on ligikaudu 3,3 gigatonni CO2 ekvivalenti. Järelikult on toidujäätmed USA ja Hiina järel emiteerijana kolmandal kohal. EL ja selle liikmesriigid on kohustunud täitma kestliku arengu eesmärki 12.3, mis näeb ette vähendada kogu maailmas aastaks 2030 toidu raiskamist poole võrra inimese kohta jaemüügitasandil ja tarbijate poolt ning vähendada toidukadu tootmis- ja tarneahelates.