Põllumajandusmaa väärtuse kajastamine bilansis ning selle suuruse olulisus huvigruppide jaoks

Abstract

Eesti finantsaruandluse standardit rakendavad põllumajandusettevõtjad ei saa kajastada maad kui materiaalset põhivara bilansis õiglase väärtuse meetodil. Nende maa kui ühe olulisema varaliigi bilansilises maksumuses ei kajastu turuhinna muutused. Maa pideva hinnakasvu tõttu on varad bilansis alahinnatud. Ettevõtte bilansis esitatud teavet kasutavad huvigrupid ning olenevalt kajastatud maa väärtusest saadakse erinev informatsioon. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kui oluline on maa väärtus bilansis erinevate huvigruppide jaoks. Ettevõttesisese huvigrupina käsitleti põllumajandusettevõtte juhtkonda. Ankeetküsitluse teel saadi vastused 81-lt Eesti finantsaruandluse standardit kasutava põllumajandusettevõtte juhtkonda kuuluvalt isikult. Intervjuu viidi läbi ühe otsekohalduvat standardit kasutava põllumajandusettevõtte esindajaga ning analüüsiti lisaks ettevõtte perioodi 2012–2020 majandusaasta aruandeid. Ettevõttevälistest huvigruppidest saadi ankeetküsitlusele vastused kuuelt krediidiasutuselt, viielt põllumajandussisendite tarnijalt ning intervjueeriti ühte finantseerimisega tegelevat ettevõtet (AS LandCredit). Ettevõttesisene huvigrupp leidis, et maa väärtus bilansis avaldab mõju ettevõtte staatusele. Ümberhindlus on oluline, et järgida raamatupidamise seadust ja anda varadest asjakohane ja tõepärane ülevaade. Selgus, et pooled vastanutest sooviksid võimalusel maad ümber hinnata. Ettevõtteväliste huvigruppide hinnangul ei mõjuta maa madalam väärtus üldiselt nende poolt tehtavat krediidiotsust. Krediidiasutused võtavad otsuse tegemisel arvesse Maa-ameti kinnisvaratehingute statistika alusel leitavat maa turuväärtust, tarnijad peavad olulisemaks saagi tarnelepingu olemasolu ja eelnevat koostöökogemust ettevõttega ning muu välise huvigrupi all käsitletav finantseerimise ettevõte kasutab maa turuväärtuse leidmiseks maa hindajat. Magistritöö tulemustest on kasu riigile raamatupidamisstandardite arendamisel, et luua arutelu maa ümberhindluse võimaluse loomise üle Eesti finantsaruandluse standardit rakendavate ettevõtete jaoks.

Agricultural entrepreneurs applying the Estonian financial reporting standard cannot recognize land on the balance sheet using the fair value method. Their land, as one of the most important assets, does not reflect changes in market price in its carrying value. Due to the rise in land prices, assets are undervalued in the balance sheet. The information presented on a company’s balance sheet is used by stakeholders and the information varies depending on the value of the land reported. The aim of the Master’s thesis is to find out how important the value of land in the balance sheet is for stakeholders. The management of the holding was considered as an internal stakeholder. The questionnaire survey provided answers from 81 persons belonging to the management of the holding using the Estonian financial reporting standard. The interview was conducted with a representative of the holding using International Financial Reporting Standards, furthermore, the company’s annual reports for the period 2012–2020 were analysed. As for external stakeholders, responses to the questionnaire were received from six credit institutions and five suppliers of agricultural inputs, in addition, a financing company (AS LandCredit) was interviewed. Internal stakeholder found that the value of land on the balance sheet has an impact on the status of the enterprise. Revaluation is relevant in order to comply with the accounting law and provide an appropriate and truthful overview of assets. It turned out that half of the respondents would like to revaluate the land if possible. According to external stakeholders, the lower value of the land does not generally affect their credit decision. When making a decision, credit institutions take into account the market value of land found on the basis of statistics on real estate transactions of the Land Board, while suppliers consider the existence of a harvest supply contract and previous experience of cooperation with the company to be more important, and other external financing companies use land appraisers to find market value of land. The results of this thesis will be useful for the development of accounting standards in the country in order to spark a debate on the creation of a land revaluation option for enterprises implementing the Estonian financial reporting standard.