Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Abstract

Võrtsjärve kalavarud põhiliste liikide osas on viimastel aastatel püsinud heal, mõnede liikide osas isegi väga heal tasemel. Aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010; 2012). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on samuti hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. 2014. aastal osutus klaasangerja hind Euroopa turul erakordselt madalaks, mis võimaldas Võrtsjärve asustada läbi asustamise poole sajandi pikkuse ajaloo arvult teise koguse. Arvestades aga tänapäevast asustusmaterjali kvaliteeti võib julgeelt väita, et see oli suurim kogus angerjat, mis ühel aastal Võrtsjärve lastud. 2014. aasta oli Võrtsjärve jaoks eriline selle poolest, et tavapärast kevadist suurvett praktiliselt ei olnud, mis mõjutas kogu järve elustikku sh kalastikku. Tänu madalamale veeseisule angerjasaagid veidi tõusid, kuigi jäid endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla. Angerjasaakide suhtelist madalseisu leevendab püügiõiguse tasu vähendamine 2/3 võrra alates 2012. aastast ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. Käesolev aruanne võtab kokku 2014. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2014. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2015. ja 2016. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt). 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust. 1.10. Anda soovitused peenkala mõiste määratlemiseks. 1.11. Pakkuda välja metoodika mõõdulise kala kaaspüügiprotsendi arvuliselt kaalulisele määrale üleminekuks. 1.12. Analüüsida kalapüügieeskirja § 11 p 2 põhjendatust. 1.13. Kirjeldada Võrtsjärvel enimkasutatavaid mõrdu ning nende paigutust. Uurimistöö vastutav täitja oli teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magistrid Priit Bernotas ja Maidu Silm ning Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa ja Erik Saaremaad ning mitmeid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Suur tänu ka kalur Enn Kellale, kelle käest on saadud Võrtsjärvel kasutatavate mõrdade algsed joonised. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia sh ettekasvatatud angerjate keemilist märgistamist. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna ja KKM kalavarude osakonna poolt korraldatud aruteludel. Projekti toel koostati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaade ICES angerja töögrupile.