Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

View/ Open
Date
2013Author
Järvalt, Ain (koostaja)
Bernotas, Priit (koostaja)
Kask, Meelis (koostaja)
Silm, Maidu (koostaja)
Metadata
Show full item recordAbstract
Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab
alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud
kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010). Prognoos lähiaastateks enamuse
oluliste liikide osas on hea. Angerjas, kelle püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse
alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6-
12 aastat tagasi. Kahjuks on veetaseme tõus vähendanud angerjapüügi tulemuslikkust ja
pannud kalureid üsna raskesse olukorda, seda nii 2011. ja 2012. aasta kevadel. Õnneks
leevendab seda olukorda nii püügiõiguse tasu vähenemine ja teiste oluliste kalaliikide
tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla.
2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille alusel angerjajärvede kalurkonna püügiõiguse tasu
vähenes 2/3 võrra. Seadusemuudatuse aluseks olid käesoleva ja INTERREG projeki raames
eelnevatel aastatel läbiviidud uuringud, mille tulemused tõendasid, et suur osa angerjaid saab
võimaluse Võrtsjärvest ja kogu Peipsi vesikonnast välja rännata.
Kahjuks kerkis möödunud aasta jooksul üles mitmeid probleeme ja ebakõlasid Võrtsjärve
kutseliste kalurite ja Keskkonnainspetsiooni vahel. Arusaamatusi tekitasid eelkõige
püügiandmete esitamise kord, samuti mõrrapüügil kaasneva väheväärtusliku peenkala liikideks
sorteerimise nõue jt küsimused, mis seni pole mõistlikku lahendust leidnud.
Käesolev aruanne võtab kokku 2012. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel
sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks:
1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude
seisundi hinnang 2012. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim
mõjutavad tegurid antud perioodil.
2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3-5 aastat)
prognoos (usaldustõenäosusega 95%).
3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2013. ja 2014. aastaks.
4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste
võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt
Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle
esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. Samuti koostada raporti eelnõu
18.09.2007. a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed
euroopa angerja varude taastamiseks artiklis 9 kohaselt. Raporti koostamisel arvestada
Euroopa Komisjoni kalandus- ja vesiviljeluse komitee töögrupis koostatud juhendit.
6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides
(ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja
bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt
otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)]
vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.
8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust
Uurimistöö vastutav täitja oli Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma
kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magister Meelis Kask ja spetsialistid Priit Bernotas ning Maidu Silm, Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname
meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve
kutselisi kalureid, eeskätt Lauri Koni, Erik Saaremaad, Rein Puuritsat ja Leo Aasat ning
paljusid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Täname koostöö eest ka MTÜ
Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist
Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud
kasvanduses uurimistöid läbi viia.
Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid
üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna, KKM kalavarude osakonna ja
Limnoloogiakeskuse poolt korraldatud seminaridel. Projekti toel osaleti ka ICES angerja
töögrupi seminaril Taanis, milleks täiendati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaadet
2012. aasta andmetega. Samuti osaleti ettekandega maailma kalanduse kongressil Edinburghis
angerja arvukuse hindamise uue meetodi rakendamisest Eesti väikejärvedel “An indirect
method to estimate the abundance of European eel in shallow lakes based on mark-recapture
data and CPUE of long lines”, mille autoriteks olid Ain Järvalt, Priit Bernotas ja Meelis Kask.
Samuti osaleti Eesti sisevete kalandust käsitlevate ühisettekannetega konverentsil BALWOIS
2012 Ohridis (Makedoonia). Projekti põhitäitjad Priit Bernotas, Meelis Kas ja Maidu Silm
võtsid osa Bergenis toimunud ICES konverentsist.