Ogakärblase Hermetia illucens vastsete kasutamine tarneahelast välja mineva kalajäätme taasutiliseerimiseks : projekt nr. 811019790010 : lõpparuanne

Abstract

Käesolev projekt võtab vaatluse alla võimaluse töödelda kalatööstuse jääke putukate vastsete abil. Putukakasvatuse käigus on võimalus vabaneda kalatööstuses tekkivatest bioloogilistest jäätmetest ja toota neist potentsiaalset väärtuslikku loomasööta ja komposti. Projektis kasutatavaks putukaliigiks oli Hermetia illucens (inglise k. Black soldier fly), kes on maailmas kõige enam levinud tööstuslikult kasvatatav putukaliik. Antud projekt oli jaotatud neljaks suuremaks osaks, mis potentsiaalselt moodustavad ringmajandusliku terviku: 1. Populatsiooni suurendamine ja hoidmine suuremamahuliseks kasvatuseks 2. Vastsete toitmine kalatööstuse jäägiga laboratoorsetes tingimustes ja kaluri kodune vastsekasvatuse katse 3. Vastsete sõnnikust komposti tootmine 4. Taimede väetuskatsed vastsete sõnnikukompostiga Putukakasvatus on Eestis uudne ja potentsiaalne majandusharu, mida meil on vähe uuritud. Seetõttu oli tarvis sisse seada putukatööstuse võimaluste uurimiseks vajalikud ruumid ja infrastruktuur. Putukakasvatuseks loodi Eesti Maaülikooli Rakendusentomoloogia Praktikabaas, kus toimus projekti põhitegevus. Praktikabaas jätkab toimimist peale projekti lõppu. Projekti peamiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab kalajäätmete toitmine putukavastsetele nende toiteväärtuslikku koostist, putukasõnniku koostist ja putukasõnnikust toodetud komposti efektiivsust taimeväetisena. Lisaks toimus ka kaluri kodune vastsekasvatuse katse, kus kalur sai kodustes tingimustes kasvatada putukavastseid. Kaluri poolt kasvatatavate vastsetega teostati kanade söötmiskatse, mille käigus toideti kaluri poolt peetavatele kanadele projekti käigus toodetud putukavastseid. Kanadelt korjati mune, mis läksid sisendiks kanamunade degusteerimise katsesse. Katset kajastati Eesti Televisiooni telesaates Osoon. Putukavastsete sõnnikust toodeti komposti, millega teostati taimede väetuskatse. Projekti käigus hinnati erinevate söödaparalleelide ja söödakoostiste mõju putukasõnniku komposteerumisele. Taimede väetuskatsega hinnati putukasõnniku komposti efektiivsust bioloogilise väetisena.