Recent Submissions

  • Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid 

    Hurt, Margo (koostaja) (Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Vesiviljeluse õppetool, 2021)
    Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemere maadest Põhja-Skandinaaviani. Inimese kaasabil on liigi levik mitmes suunas laienenud. Jõevähi seisund on Euroopas viimase 150 ...
  • Taimsete õlidega seotud keemilised ohud 

    Püssa, Tõnu (2020)
    Taimsete õlide (rasvadega) seotud keemilised ohud tulenevad kas nende ainete looduslikust esinemisest taimes või keskkonnas või tekivad õli tootmise, transpordi või säilitamise käigus. Õli keemiline koostis sõltub oluliselt ...
  • A-hepatiidi viirus toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (2020)
    A-hepatiit on väga nakkav, haiguse peiteperiood on keskmiselt 28-30 päeva. A-hepatiit on üle maailma levinud haigus, mis võib esineda nii üksikjuhtumite kui ka haiguspuhangutena. Eestisse tuuakse A-hepatiit eelkõige ...
  • Noroviirused toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (2020)
    Noroviirused on kõige sagedasemad mitte-bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustajad maailmas. Haiguse inkubatsiooniperiood on 10 kuni 50 tundi, keskmiselt 24 tundi. Kõige iseloomulikumateks haigustunnusteks on iiveldus ...
  • Staphylococcus aureus toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (2019)
    Haigus ja nakatumine. Staphylococcus aureus (S. aureus) on oluline seetõttu, et võib toota enterotoksiine, mis põhjustavad sageli toidumürgistusi. Inimeste haigestumine toimub toksiinidest saastunud toidu söömise ...
  • Campylobacter spp. toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (2019)
    Haigus ja nakatumine. Campylobacter spp. (edaspidi kampülobakter) on kõige sagedasem toidutekkeliste bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustaja Eestis ja Euroopa Liidus. Kamülobakterenteriidi tavapärased sümptomid on ...
  • Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid 

    Kaldre, Katrin (koostaja); Hurt, Margo (koostaja); Paaver, Tiit (koostaja) (Eesti Loodusfoto, 2019)
    Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. ...