Show simple item record

dc.contributor.authorTuvikene, Arvo
dc.contributor.authorTimm, Henn
dc.contributor.authorTeesalu, Paul
dc.contributor.authorSeller, Siim
dc.contributor.authorVoode, Margus
dc.contributor.authorTimm, Tarmo
dc.date.accessioned2021-06-09T07:38:54Z
dc.date.available2021-06-09T07:38:54Z
dc.date.issued2021
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6906
dc.description.abstractRändvähk siirati Peipsisse 1970. aastate alguses Venemaa kalateadlaste soovitusel, et suurendada kalade toiduvarusid. Paraku muutus ta seal kiiresti invasiivseks ning põhjustab tänapäeval halba bioseisundit Euroopa Veepoliitika Raamdirektiivi (2000) mõttes, sest alandab oluliselt taksonirikkust. Võrtsjärves asustab kohalik liik järve-kirpvähk endiselt sarnaseid elupaiku, mille Peipsis on hõivanud rändvähk. Ta aga ei moodusta kuskil samasugust "monokultuuri". Peipsist on rändvähk seni levinud nii pärivoolu Narva jõkke kui ka suubuvaid jõgesid mööda vastuvoolu, eriti piki Emajõge (Panov et al. 2000, Timm & Tuvikene 2019). Tema kõrge arvukus ning depressiivne mõju teistele liikidele on tõenäoliselt üks põhjus, miks ka Emajõe bioloogilist seisundit mõnedes lõikudes pole hea. Emajões allpool Tartut kuni Peipsini on rändvähk kõikjal levinud. Võrtsjärve elustikule on ta potentsiaalselt väga ohtlik. Loomulikult harvendab rändvähk ka Emajõe enda loomi, kuid et jõepõhi on mitmekesisem ja taimerikkam kui järvepõhi, ei suuda ta seda sama edukalt muudest liikidest puhastada. Keskkonnatingimuste suhtes on rändvähk võrreldes järve-kirpvähiga laiema amplituudiga. Ta talub paremini hüpoksiat ja madalat pH-d. Kalad küll tarvitavad rändvähki toiduks, kuid tabavad teda võrreldes järve-kirpvähiga oluliselt halvemini, sest ta peitub ohu korral liiva või kruusa sisse. Rändvähile meeldib asustada võrkpüüniseid. Katseliselt ulatus nende asustustihedus 5-7 isendini/100 cm2 kohta. Ca 50-60% võrgule kinnitunud vähkidest tuleb võrguga veest väljatõstmisel kaasa. Seega peitub oht rändvähkide sattumiseks Võrtsjärve või mõnda teise veekogusse, kui Peipsist võetud püünised asetatakse kiiresti püügile, ilma et neid oleks vahepeal kuivatatud või kuuma veega töödeldud.est
dc.rightsCreative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccesseng
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dc.subjecträndvähkest
dc.subjectvähid (zool.)est
dc.subjectvõõrliigidest
dc.subjectlevik (biol.)est
dc.subjectpopulatsiooni parameetridest
dc.subjectuuringute aruandedest
dc.subjectGmelinoides fasciatuslat
dc.titleRändvähi (Gmelinoides fasciatus) kui ohtliku invasiivse liigi levikupotentsiaal ning tähtsus kalade toiduobjektinaest
dc.title.alternativeKIK-i projekti Nr. 16442 lõpparuanneest
dc.typeReporteng


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess