Jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes : KIK Kalandus programmi projekti nr 12876 aruanne

Abstract

Käesolev uuring on ühelt poolt jätk pikaajalistele forellijõgesid hõlmanud uuringutele, mis viidi läbi aastatel 2007–2015 ning mille eesmärgiks oli ajakohase ja adekvaatse ülevaate saamine meriforelli praegusest olukorrast Eesti jõgedes. Nende uuringute käigus uuriti kokku 169 vooluveekogu ning saadi tervikuna hea ülevaade enamikust meie meriforelli kudejõgedest. Teiselt poolt on senini kas täielikult või peaaegu täielikult jäänud uurimata enamik meie sisemaa lõhelaste elupaikadest, mida asustavad jõeforelli- ja harjuseasurkonnad ning millest paljud on looduskaitseseaduse (§ 51) alusel kaitstavad. Neist jõgedest teame me tänase päevani suhteliselt vähe, enamasti on seal tehtud seni vaid üksikuid katsepüüke. Käesolev uuring teebki algust selle lünga täitmisega. Käesolevas aruandes käsitletakse uuringuid, mis viidi läbi 2016. ja 2017. aastal Väikese Emajõe ja Elva jõestikes. Uuringutega hõlmati järgmised 13 vooluveekogu: Väike Emajõgi, Visela, Antsla, Ärnu jõgi, Piiri oja, Elva jõgi, Tinni, Laguja, Ilusa, Illi, Varespalu, Voika ja Nõo oja. Kõiki vooluveekogusid uuriti ulatuses, mis katab täielikult jõeforellile ja harjusele sobivad elupaigad neis vooluveekogudes. Mitmetes uuritavates jõgedes oli jõeforelli esinemine varasemast teada. Harjuse kohta on teada tema varasem esinemine Elva jões, samuti aga see, et viimasel saja aasta jooksul harjust enam Elva jõest pole leitud. Väikse Emajõe veesüsteemist harjuse varasema esinemise kohta andmed küll puuduvad, kuid samas esineb ta senini kõrval asuvas Õhne jõestikus. Seega oli töö üheks eesmärgiks hinnata ka harjuse taasasustamise võimalusi nii Elva jõkke kui ka miks mitte Väikesesse Emajõkke. Uuringuid teostas Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus, töödes osalesid Rein Järvekülg, Raul Pihu, Lauri Pensa, Ado Sinimets, Ott Järvekülg.