Show simple item record

dc.date.accessioned2021-03-10T11:21:32Z
dc.date.available2021-03-10T11:21:32Z
dc.date.issued2008
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6377
dc.description.abstractViimastel aastatel on Põhjamaades ja ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate energiaallikate kasutamine. Rohkem kui 25% üle 50 MW võimsusega katlamajadest Eestis on juba üle läinud puidu ja hakkepuidu kasutamisele. Enamik farme ja ettevõtteid maarajoonides kasutavad aga ainult puitu soojusenergia saamiseks. Kuigi puiduküte majanduslik efektiivsus sõltub paljudest asjaoludest (Tullus, Muiste, 1994), on puit kui taastuv ja keskkonda vähesaastav energiaallikas leidnud poolehoidjaid ja kasutamist Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. 1996. aastal, võrreldes 1995. aastaga suurenes ligi 10% biokütuste, peamiselt puidu ja turba kasutamine. Kui aga võrrelda 1980. aastaga, suurenes puidu kasutamine kütteks kuni 64% (Eesti Statistika Aastaraamat 1997, 1998). Pärast 1970-ndate aastate energiakriisi on järk-järgult suurenenud puidu ja hakkepuidu osatähtsus energia tootmisel ka Eestis. Vastavalt RE Eesti Energia andmetele kasutati meil 1998. a. 13 288 TJ (1 757 000 m3 ) küttepuid ja 8 152 TJ (1 330 000 m3 ) puidujäätmeid, kokku 21 444 TJ (3 087 000 m3 ) ulatuses (Eesti Statistika Aastaraamat 1998, 1999). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0,6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt ligi 13 000 t ja enam tuhka aastas. Kaugemale ette vaadates võib öelda, et puidu osa soojusenergeetikas suureneb tulevikus veelgi ja TTÜ teadlaste Liigi ja Landsbergi (1996) poolt teostatud energiasüsteemide modelleerimise (MARKAL) tulemused näitasid, et kuni aastani 2033 kasvab Eestis puidu kasutamine energia tootmiseks 10– 13%. Puidu kasutamine soojusenergeetikas suureneb. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest nii, nagu on praegu probleem industriaalse tolmu ja tuha kasutamisega, mis tekivad põlevkivi kasutavatest ettevõtetest. Skandinaaviamaades ja Kesk-Euroopas, kus tekkivad tuhakogused on märkimisväärsed, on puutuhka kasutatud metsade väetamiseks ja selgelt positiivseid tulemusi puude juurdekasvu suurenemise osas on saadud soomuldade puhul (Demeyer et al., 2001; Arvidsson, Lundkvist, 2003; Saarsalmi et al., 2004). Mineraalmuldade väetamisel on tulemused olnud tihti vasturääkivad. Üldiselt ollakse üksmeelel põhimõtte “mets tagasi metsa” keskkonnakaitselises ja ökoloogilises väärtuses. Teaduslikud uuringud puutuha kasutamisvõimaluste kohta metsamuldade väetamiseks ja mulla pH reguleerimiseks Eestis seni puudusid. Arvestades Eesti mullastiku kirjusust, on probleem keeruline ja nõuab mitmekülgseid uuringuid erinevate mullaja metsatüüpide jaoks. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka teadaolevalt seni kasutatud pole. Küll on põlevkivituhka koos mineraalväetistega kasutatud katseliselt Lõuna-Eesti liivmuldadel kasvavate männikute toitumistingimuste parandamiseks (Terasmaa, Sepp, 1994; Terasmaa, Pikk, 1995), mille tagajärjel paranes katse- 2 puistute seisund ja vähenes haigestumine juuremädanikku ning võrsevähki. Kuid põlevkivituhk on erakordselt kõrge Ca-sisaldusega ja selle kasutamisel on täheldatud ka negatiivseid ilminguid. Näiteks saadi ebasoovitavaid tulemusi või puudus efekt rabamännikute väetamisel põlevkivituhaga (Tälli, Veermets, 1982; Valk, 1982). Kuna puutuhk sisaldab toiteelemente enam-vähem samades suhetes, mis kasvavas puuski, siis võib oletada, et puutuha kasutamine okaspuude, mis vajavad oma elutegevuseks suhteliselt palju K (Driessche, 1991), väetamiseks oleks tunduvalt perspektiivsem. Informatsiooni puutuha kasutamise kohta metsade väetamiseks võib leida põhjanaabrite Rootsi (Nilsson, Lundin, 1996), Soome (Mälkonen, Kukkola, 1991) ja USA (Ohno, 1992) teadlaste artiklitest, kuid nende tulemused piirduvad puutuha väetava efekti ja mulla neutraliseerimisvõimaluste kirjeldamisega. Puutuha kasutamiskogemusi meie vabariigi teadlastel metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks pole. Küll aga teavad aiapidajad, et puutuhk võib vähendada taimede haigestumist seenhaigustesse ja olla sobiv K-väetis aiakultuuridele (Kärblane, 1996). Nagu selgub, sisaldab puutuhk üsna rohkesti K ja P, mis on taimedele hästi omastatavad ja seetõttu sobiv ka puistute aineringesse taaslülitumiseks. Samuti on klinkritolmul ja puutuhal väetisena rida häid omadusi: nad on peened, suure neutraliseerimisvõimega (Kärblane, 1996), klinkritolmu vesilahuse pH on 12,3–12,6 ja puutuhal pH 11,7–12,1.est
dc.rightsCreative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccesseng
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dc.subjectpuutuhkest
dc.subjectväetamineest
dc.subjectmetsandusest
dc.subjectaruandedest
dc.titlePuutuha kasutamisvõimalused metsanduses : aruanneest
dc.title.alternativeKIKi projekt nr. 47est
dc.typeReporteng
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutest


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess