Kliimamuutuste mõju uuring Eesti väikejärvedele

Abstract

Ilmastikumuutused on väga laiahaardelised ja mõjutavad kõiki Maa ökosüsteeme. Ühe põhilise kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi (CO2), kontsentratsioon võib 2050. aastateks kahekordistuda, ületades 700 ppm (George 2010) ning IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change 2018) andmetel võib selle sajandi lõpuks õhutemperatuur tõusta kuni 7 kraadi (Nõges, Nõges 2011), mis tähendab olulist survet nii maismaa kui ka vee ökosüsteemidele. Riigid seisavad silmitsi üha enam süvenevate probleemidega, kus kliimasurve ühelt poolt muudab kvaliteedinäitajate dünaamikaid ja teisalt raskendab veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamist. Mitmete stressorite koosmõju mõjutab tugevalt magevee ökosüsteeme, see kandub edasi toiduahela kaudu, mõjutades otseselt ökosüsteemi funktsioneerimist, dünaamikat ja struktuuri (Li et al. 2019). Eesti järvi on uuritud üle saja aasta, mis sobiks kliimast tingitud muutuste jälgimiseks ja selgitamiseks. Paraku tuleb aru saada, et järjepidevat aegrida uuringuandmetest saaks koostada ehk meie suurjärvede kohta. Pikem aegrida on ka Ülemiste kohta. Selle järve haldamine on erafirma käes ja andmete kasutamine teatavate piirangutega. Hiljuti valmis meie asutuse poolt tehtud Ülemiste järve käsitlev uurimus („Ülemiste järve limnoloogiline eksperthinnang“), mis sobib hästi antud projekti konteksti ja soovitame sellekohaseid tulemusi küsida aktsiaseltsilt Tallinna Vesi. Enamuse väikejärvede kohta on andmeid küll üsna varajasest ajast, st inventuurides möödunud sajandi 1920ndaist ja 1930ndaist, kuid enamasti on andmeid vaid ühekordsetest vaatlustest kasvuperioodil. Põhjalikke kompleksseid uuringuid tehti alates 1951. aastast, kuid taas uuriti erinevatel aastatel erinevaid järvi ja enamasti korra suvel. Väikejärvede püsivaatlusi alustati alles 1992. aastal hüdrobioloogilise seire käigus. Tollest ajast on siiani pidevas uurimises ainult kuus järve. Sellises olukorras saame teha ülevaateid suhteliselt lühikese aja jooksul ja väheste järvede kohta. See tähendab, et pigem saame käsitleda ilma mõju veekogudele ja saame esitada ekspertarvamusi kliima mõju kohta. Hindasime kliima ja ilma mõju kuue erineva väikejärve keemilise ja bioloogilise seisundi kujunemisele kasutades väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise varasemate uuringute raames kogutud andmeid ja uurimistulemusi. Järvede füüsikalis-keemiliste parameetrite ja elustiku dünaamika muutuste selgitamiseks kasutati väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire käigus kogutud andmeid ja eksperthinnanguid. Ilmastiku mõju hindamiseks kasutati Riigi Ilmateenistuse ajaloolisi andmeid õhutemperatuuri ja sademete kohta. Peamised küsimused, millele püüdsime vastust leida: - Millised on kliima ja ilma muutumise (keskmine õhutemperatuur, sademed ja neist tulenevad näitajad) otsesed ja kaudsed mõjud väikejärve ökosüsteemi funktsioneerimisele? - Muutuste ja põhjuste selgitamine ning tulevikustsenaariumite kirjeldamine. - Ettepanekute tegemine väikejärvede seisundi säilitamiseks. Võimalusel tehakse prognoose järvede kliimamuutustega kohanemiseks.