Järvede haldamine vesikondade veemajanduskavade raames : tegevuskava

View/ Open
Date
2014Author
Tuvikene, Lea
Sammalkorpi, Ilkka
Kreitsberg, Randel
Soo, Kristjan
Tuvikene, Arvo (koostaja)
Metadata
Show full item recordAbstract
Vaata ka EMU DSpace'is Viitna Pikkjärve, Veisjärve, Verevi järve ja Harku järve meetmekavasid. Mage vesi moodustab kogu maailma veevarust ainult umbes 3%. Mageveeliste järvede, veehoidlate ja tiikide olulisust looduskeskkonna elementidena tähtsustatakse üha enam. Järvede ökosüsteemid ja nende valglad kätkevad endas ühiskondlikke väärtusi ja varustavad meid ökosüsteemi teenustega nagu varjepaik, joogivesi, suplusvesi, toit, reisimine ja rikkus mitmes mõttes. Järvede väärtusega seondub heaolu ja puhkamine ja nende lähedus soodustab kohalikku arengut ja kiirendab sotsiaalmajanduslikku arengut. Järvepiirkonnad on väga sageli tähtsad sihtkohad nii sise- kui välisturistidele. Eutrofeerumine ja sellega seotud ebasoodsad ökoloogilised tagajärjed nagu reostus, vee suurtes kogustes väljapumpamine ja võõrliigid on suur oht, mis tõstab vajadust järvede tervendamise ja hoolika majandamise järele, et hoiduda negatiivsetest majanduslikest ja sotsiaalsetest mõjudest. Pidevalt kasvab tõendite hulk selle kohta, et kliimamuutused mõjutavad ka järvi. Seetõttu on järvede majandamine tähtis osa säästvast regionaalpoliitikast ja see kajastub nii Lissaboni kui Göteborgi lepingutes. Kõige tähtsam dokument, mis on koostatud vastuseks üha kasvavale reostuskoormusele ja samas pidevalt kasvavale nõudlusele puhtamate järvede, jõgede ja supelrandade järele, aga samuti bioloogilise mitmekesisuse säilitamise järele, on Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (VRD). See direktiiv on unikaalne, kuna on kehtestanud kõigi veekogude kaitsmise üldised raamid, et saavutada EL liikmesriikides veekogude hea ökoloogiline seisund 2015. aasta detsembriks. See eesmärk tuleb saavutada rohkem kui poolte (53%) EL veekogude korral. Puhaste, heas korras järvede majanduslikud väärtused on hästi teada. Üha rohkem tähtsustatakse üle kogu Euroopa järvede head seisundit. Kogemuste ja hea praktika (HP) näidete vahetamine ja vastastikune õppimine Euroopa järvemajandajate ja kohalike huvigruppide hulgas aitab kaasa järvede seisundi parandamisele ja võimaluste loomisele järvede pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks.