1. Bachelor´s Theses
Recent Submissions
-
Õunakasvatus Eestis ja võimalused uute tootmisistandikku rajamiseks
(Eesti Maaülikool, 2023)Eestis on teatud puudujääk säilitussortidest, mille maitse,- ja kaubanduslik välimus oleks ka hea peale aastavahetust. Uurimustöö eesmärgiks oli uurida, et milline on Eesti õunakasvatuse ajalugu ning olukord tänapäeval. ... -
Biostimulantide mõju Aed-iluürdi (Glandularia x hybrida) õitsemisele
(Eesti Maaülikool, 2023)Aed-iluürti kasvatatakse suvelillena lillekastides, amplites ja pinnakatjana. Tegemist on hinnatud taimega, sest õitseb terve suve ning ei vaja erilist hooldust. Kuna tänapäeval on aina suurem nõudlus ilutaimede järele ... -
Lauaviinamarjade kasvatamine Eestis ja sortimendi laiendamise võimalused
(Eesti Maaülikool, 2023)Viimasel aastakümnendil on Eestis viinamarjakasvatus populaarsust kogunud nii hobiaednike kui ka tootjate hulgas. Toodetakse nii lauaviinamarju kui ka veinimarju ja tehakse veine. Eestis on küll mitmeid lauaviinamarjade ... -
Kogukonnaaia liikmete kasvatatavad kultuurid ja motivatsioon MTÜ Tartu Maheaed näitel
(Eesti Maaülikool, 2023)Linnades elavate inimeste arv suureneb nii ülemaailmselt kui ka Eestis. Seetõttu on ka linnastumisega kaasnevad ökoloogilised, sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid suurenemas. Kogukonnaaiad on võimaluse paljude ... -
Metsakümbluse praktika Eesti näitel
(Eesti Maaülikool, 2023)Metsakümblus ja sellega seotud valdkond on maailmas kiirelt arenev ja kasvav nähtus. Huvi selle valdkonna suhtes on kasvanud ülemaailmselt. Eestis ei ole varem uuritud metsakümbluse valdkonda ning selle osas puudub ... -
Biostimulantide mõju aed-puispetuunia (Calibrachoa x hybrida hort.) õitsemisele
(Eesti Maaülikool, 2023)Aed-puispetuunia (Calibrachoa x hybrida) on laialdaselt kasvatatav üheaastane ilutaim. Taime hinnatakse tema kiire kasvu, pika õitseperioodi ja laia värvivaliku tõttu. Erinevad katsed on näidanud, et biostimulandid ... -
Paranormaalturismi arenguvõime Eestis
(Eesti Maaülikool, 2023)Ehkki paranormaalturismi Eestis pole veel põhjalikult vaadeldud ega tehtud sel teemal teadusuuringuid, pakuvad erinevad ettevõtted juba paranormaalseid tuure ja muid paranormaalturismiga seotud meelelahutusvõimalusi. ... -
Karjatamise ja looduslike maastikutüüpide mõju rannarohumaade päevaliblikate kooslustele
(Eesti Maaülikool, 2023)Rannarohumaade liblikad on üks osa loomastikust, kelle kooslused võivad olla mõjutatud mitmetest teguritest, nagu näiteks karjatamine ja looduslike maastikutüüpide muutused. Töö eesmärgiks on hinnata päevaliblikate ... -
Eesti jaanipäeva traditsioonid
(Eesti Maaülikool, 2023)Jaanipäev on tänapäeval oluliseks rahvakalendri tähtpäevaks, mida tähistavad Eestimaal tuhanded inimesed. Antud tähtpäeva ei tähistata ainult 23. juunil, vaid ka sellele eelnevalt ning järgnevalt. Jaanipäeva traditsioonid ... -
Alternatiivmeditsiini turism Eestis
(Eesti Maaülikool, 2023)Alternatiivmeditsiini kasutus on järjest populaarsem kogu maailmas. Samal ajal kasvab kiirelt ka terviseturismi populaarsus. Teadmata on aga alternatiivmeditsiini olemus ja arenguvõimalused Eestis turismi kontekstis. ... -
Looduslikke pühapaiku läbiva õppeprogrammi koostamine teisele kooliastmele Tartumaa näitel
(Eesti Maaülikool, 2023)Looduslikud pühapaigad on unustuse ohus, kui neid ei tutvustata tulevastele põlvkondadele. Seetõttu on äärmiselt oluline alustada teadlikkuse tõstmist looduslike pühapaikade kohta juba põhikoolis. Töö eesmärgid hõlmasid ... -
Orienteerumisürituse korraldamise piirangud ja lahendused Aegviidu rogaini näitel
(Eesti Maaülikool, 2023)Looduses liikumine on oluline komponent tervisliku eluviisi edendamisel ning on aastatega aina populaarsemaks muutumas. Looduses aja veetmiseks kasutatakse erinevaid viise, üks populaarsemaid on orienteerumine ning ... -
Kogukonna arvamus ning hoiakud jahiturismist Tapa valla piirkonnas
(Eesti Maaülikool, 2023)Jahiturismist on tänaseks päevaks saanud vastuoluline turismivaldkond, milles on nii positiivseid kui negatiivseid külgi ja seda just kogukonna vaatest, kus selline tegevus aset leiab. Tegemist on valdkonnaga milles ... -
Veiniturism Eestis ning Põhjamaades
(Eesti Maaülikool, 2023)Eestis on veiniturism alles uus, kuid jõudsalt kasvav turismiliik. Eesti on pika koduveini ajalooga riik, kuid ametlikke veinimaju hakati avama alles eelmisel kümnendil. Selle ajaga on tehtud suurt arendustööd ning ... -
Tööstuspärandi turismi olemus, hetkeolukord ja kasutuspotentsiaal Harjumaa ja Ida-Virumaa näitel
(Eesti Maaülikool, 2023)Turismi surve suurenemisega kaitsealadel ja maakasutuse muutuste intensiivistumisega on tööstuspärandi turism võimalus, kuidas kasutada ära algse funktsiooni minetanud tööstusalasid. Töö eesmärkideks oli mõista ... -
Orgaaniliste jäätmete väärindamisel tekkivate jääkide biogaasi tootlikkus
(Eesti Maaülikool, 2023)Jäätmete väärindamine on muutunud päevakohaseks teemaks. Biorafineerimisel ja orgaaniliste jäätmete väärindamisel tekib samuti jääke, mida saaks potentsiaalselt väärindada biogaasi tootmiseks. Töö eesmärgiks oli teada ... -
Sooleparasiidi Eubothrium crassum ning neeruparasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae esinemine Hiiumaa ja Saaremaa rannikumerest püütud meriforellidel (Salmo trutta)
(Eesti Maaülikool, 2023)Varasemate uurimustööde põhjal on tehtud kindlaks, et Soome lahest püütud meriforellidel esineb paeluss Eubothrium crassum ja proliferatiivse neeruhaiguse (PKD) haigustekitaja Tetracapsuloides bryosalmonae. Kuna tänaseni ... -
Kogukonnapõhiste loodusradade potentsiaal Asva-Sääremäe loodusraja näitel
(Eesti Maaülikool, 2023)Loodusradadel on oluline roll rekreatsioonis, kestliku turismi arendamisel ja loodushariduse edendamisel. Valdavat osa Eesti loodusradadest haldab Riigimetsa Majandamise Keskus, kuid leidub ka mitmeid kohalike ... -
Kommunikatsiooni tõhususe hindamine üleeuroopalise harrastusteaduse projekti “Euroopa otsib nurmenukke” põhjal
(Eesti Maaülikool, 2023)Huvi harrastusteaduse vastu on viimastel aastakümnetel kasvanud. Kommunikatsioonil on harrastusteaduse projektides oluline osa, kuid teaduskommunikatsioonis on täna teadaolevaid kitsaskohti. Vabaühenduste kogemust ... -
Kalakajaka (Larus canus) mittepesitsusaegne levik rõngastatud lindude taasleidude põhjal
(Eesti Maaülikool, 2023)Kalakajakas (Larus canus) on rändlind, kes alustab sigimist 3-4 aastaselt. Peale pesitsusaega rändavad kalakajakad talvitumisaladele üle Euroopa. Esimesed kalakajakate rõngastamised toimusid 1962. aastal. Töö eesmärgiks ...