2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 505

Holsteini tõugu veistel esinevad sagedasemad geneetilised defektid
(Eesti Maaülikool, 2026) Talumees, Kärt; Viinalass, Haldja (juhendaja); Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool
Soovimatute geneetiliste defektide kandjate esinemine veisepopulatsioonides on loomade heaolu, tootlikkuse ja majandusliku efektiivsuse seisukohalt olulise tähtsusega. Töö eesmärk oli kokku koguda ja analüüsida geneetiliste defektide andmeid teistest riikidest ning võrrelda neid Eesti andmetega. Töös kasutati 101-st karjast pärit 2180 eesti holsteini tõugu mullika genotüübiandmeid. Genotüpiseeritud mullikatest 23,4% kandsid vähemalt üht geenidefekti. Analüüsitud juhuvalimi põhjal oli aastatel 2018–2020 sündinud mullikate isadest ainult 5,5% Eesti päritolu. Vähemalt ühe geneetilise defekti kandjad olid 418-st pullist 196 pulli tütred. Tulemustest selgus, et riikide andmete põhjal on raske teha üldisi järeldusi kogu holsteini populatsiooni kohta, kuna valimid olid sageli väikesed või puudusid. Samas annavad tulemused üldise ettekujutuse defektide levikust. Üldiselt jäid geenidefektide sagedused riikide lõikes sarnasesse vahemikku ning olid pigem madalad kuni keskmised. Antud töö tulemused on otseselt rakendatavad aretusotsuste tegemisel, aretusmaterjali importimisel, genotüpiseerimise planeerimisel ja geneetiliste defektide seires. Töö tulemused osutavad selgele vajadusele koondada genoomiandmed tsentraalselt, et kasutada neid kogu populatsiooni hüvanguks.
Gastric ulcer types, clinical findings and treatment outcomes in horses examined at the equine clinic of the Estonian University of Life Sciences in 2024-2025
(Eesti Maaülikool, 2026) Haapakoski, Laura Tuulia; Kahro, Egne (advisor); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Equine gastric ulcer syndrome is a common condition in horses and includes lesions affecting the squamous or glandular mucosa of the stomach. This retrospective clinical case series aimed to characterise horses diagnosed with gastric ulcers at the Equine Clinic of the Estonian University of Life Sciences during 2024-2025 and to evaluate lesion distribution, reported clinical signs, treatment protocols and treatment outcomes. Data from 111 horses diagnosed with gastric ulcers were collected from medical records, including signalment, gastroscopic findings, reported clinical signs, treatment strategies and follow-up results when available. The study found that EGGD only lesions and combined ESGD and EGGD lesions were more common than ESGD only lesions. The most frequently reported clinical signs were behavioural change, girth sensitivity and colic signs. No statistically significant associations were identified between individual clinical signs and lesion type. Sex distribution differed significantly between lesion groups, whereas age group did not. The most commonly used treatment protocols were omeprazole combined with sucralfate and esomeprazole combined with sucralfate. Control gastroscopy was performed in 47 horses. Horses diagnosed with ESGD only showed significantly higher complete healing rates than horses diagnosed with EGGD only or combined lesions. The findings highlight the importance of gastroscopy and suggest that glandular lesions may require more prolonged and individualised management than squamous lesions.
Diagnosis, treatment and response in alpacas (Vicugna pacos) with mange managed by the Estonian University of Life Sciences production animal clinic in 2023-2025: a case report
(Eesti Maaülikool, 2026) Halttunen, Helmi Lotta Wilhelmiina; Erm, Marina (advisor); Rusi, Els (advisor); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Mange is a common and clinically important skin condition in alpacas. The disease is caused by mite infestation and may result in pruritus, crusting, and hair loss. Mange can significantly affect animal welfare. Despite its importance, evidence-based recommendations for diagnosis and treatment in alpacas remain limited, and many approaches are adapted from other livestock species. The aim of this thesis was to describe the clinical presentation, diagnosis, and treatment of a mange outbreak in a herd of four alpacas presented to the Production Animal Clinic of the Estonian University of Life Sciences in 2023 and followed until the end of 2025. All animals showed clinical signs consistent with mange. Diagnosis was based on clinical findings, herd-level epidemiological context and the detection of mite eggs in skin samples. Treatment included repeated systemic administration of ivermectin, moxidectin, and fluralaner, as well as topical treatment with fipronil and eprinomectin, combined with regular washing and crust removal. Initial clinical improvement was observed in all animals. However, lesions recurred in most cases, and longterm management was required. This case report suggests that mange in alpacas may require long-term monitoring and repeated treatment, even when initial clinical improvement is achieved.
Clinical characteristics and management of different neoplasias in African pygmy hedgehogs (Atelerix albiventris): Case series
(Eesti Maaülikool, 2026) Hakkarainen, Natalia Hannele; Erm, Marina (advisor); Allmang, Cristin (advisor); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Neoplasia is commonly reported in African pygmy hedgehogs (Atelerix albiventris) and is often associated with a poor prognosis. There is limited clinical information available regarding their diagnosis and management. The aim of this study was to describe the clinical characteristics, diagnosis, and management of neoplasias in African pygmy hedgehogs from 14 hedgehogs presented to a private veterinary clinic in Finland between 2021 and 2025. Data were analysed retrospectively as a descriptive case series. A total of 18 tumors representing 7 different tumor types were identified. Lymphomas and sarcomas were the most common neoplasms. Most tumors were malignant, and some animals had more than one tumor. The clinical signs were often non-specific, including reduced activity, abdominal distension, and the presence of masses. In many cases, animals were presented at an advanced stage of disease. Surgical treatment was performed in some cases, but recurrence or progression was observed, and euthanasia was often performed due to poor prognosis. In conclusion, neoplasia appears to be common in African pygmy hedgehogs and is frequently associated with poor outcomes. Early recognition of non-specific clinical signs and increased awareness of neoplastic diseases may improve diagnosis and support clinical decision making in veterinary practice.
Isolated Staphylococcus pseudintermedius and its resistance profile found in canine patients with chronic dermatologic diseases in the Estonian University of Life Sciences small animal clinic between December 2023 and June 2025
(Eesti Maaülikool, 2026) Suomilammi, Tiia; Erm, Marina (advisor); Kulasalu, Liisi (advisor); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Antimicrobial resistance constitutes an increasing challenge in contemporary veterinary medicine, particularly in small-animal dermatology, where bacterial skin infections are both common. Staphylococcus pseudintermedius is a commensal bacterium of canine skin and primary cause of canine pyoderma. The rise of methicillin-resistant Staphylococcus pseudintermedius strains can complicate treatment and cause recurrent infections. The aim of this study was to describe antimicrobial resistance patterns in Staphylococcus pseudintermedius isolates from canine patients with chronic dermatological diseases treated at the Estonian University of Life Sciences small-animal hospital. The study population included 83 dogs; antimicrobial susceptibility testing was performed with the disk diffusion. Multidrug resistant Staphylococcus pseudintermedius was found in 6% of samples, and resistance to at least one antimicrobial agent was found in 7% of samples. Resistance to clindamycin and doxycycline was most commonly observed among the study population. In the majority of samples, no antimicrobial resistance was found. Understanding resistance patterns in patients with chronic dermatological conditions is important for advising rational antimicrobial therapy, optimizing clinical outcomes, and reinforcing antimicrobial stewardship within a One Health framework.
Effectiveness of ivermectin against equine strongyles in Finland
(Eesti Maaülikool, 2026) Pulliainen, Karoliina Beda Maria; Erm, Marina (advisor); Hautala, Katja (advisor); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Horses are commonly infected with gastrointestinal parasites, making effective control essential. However, increasing anthelmintic resistance (AR) threatens treatment efficacy and horse welfare. Current control strategies emphasize selective treatments based on faecal egg counts (FEC) and improved pasture management. The aim of this study was to evaluate the efficacy of ivermectin against equine strongyles in Finland using the faecal egg count reduction test (FECRT). Faecal samples were collected from 106 horses before and after treatment, and treatment efficacy was assessed based on the reduction in egg counts. Ivermectin showed 100% efficacy in the studied horses, with complete elimination of egg shedding following treatment. These results indicate that ivermectin remains effective in the studied population. However, continued monitoring and the implementation of selective parasite control strategies are essential to maintain drug efficacy and prevent the development of resistance.
Acheta domesticus jahvatatud pulbri kasutamine valgubatoonis ning nende mõju füüsikalis-keemiliste ja sensoorsetele omadustele
(Eesti Maaülikool, 2026) Pent, Martin; Sats, Andres (juhendaja); Vatin, Stiven (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
Valgubatoonid on populaarsed funktsionaalsed tooted, mille kvaliteeti mõjutavad oluliselt kasutatud valguallikas. Viimastel aastatel on suurenenud huvi alternatiivsete ja jätkusuutlikumate valguallikate vastu, mille hulka kuuluvad putukapulbrid. Acheta domesticus (AD) ehk toakilgi pulber on kõrge valgusisaldusega ning lubav alternatiiv vadakuvalgule, kuid selle mõju valgubatoonide kvaliteedile ja säilivusele on seni vähe uuritud. Magistritöö eesmärk on teaduskirjanduse ja eksperimentaalse töö põhjal anda ülevaade putukapulbri kui alternatiivse valguallika kasutusvõimalustest ning hinnata Acheta domesticus pulbri mõju valgubatoonide füüsikalis-keemilistele, tekstuursetele ja sensoorsetele omadustele säilitamise jooksul. Töö raames valmistati erineva Acheta domesticus sisaldusega valgubatoonid, milles putukapulber asendas vadakuvalku osaliselt või täielikult. Batoonide omadusi hinnati 1., 14. ja 28. säilituspäeval. Selgus, et Acheta domesticus pulbri lisamine mõjutas oluliselt batoonide niiskusesisaldust, veeaktiivsust, tekstuuri ning sensoorset kvaliteeti. Säilitamise jooksul suurenes batoonide kõvadus, lõiketugevus ja murdejõud kõikides proovides, kuid kõrgema Acheta domesticus sisaldusega batoonides olid need muutused väiksemad kui kontrollproovides. See viitab, et putukapulbri lisamine aitas pidurdada batoonide kõvenemist ja säilitada stabiilsemat tekstuuri. Sensoorse hindamise tulemused näitasid, et madalama Acheta domesticus sisaldusega batoonid olid esialgu paremini hinnatud, kuid kõrgema putukapulbri sisaldusega proovides püsisid mõned omadused säilitamise jooksul stabiilsemad. Kokkuvõtteks võib öelda, et Acheta domesticus pulber on perspektiivne alternatiivne valguallikas valgubatoonides, kuna aitab parandada tekstuuri stabiilsust säilitamise jooksul. Samas on oluline leida optimaalne lisamiskogus, mis tagaks tasakaalu tehnoloogiliste ja sensoorsete omaduste vahel. Edasised uuringud on vajalikud, et täpsemalt selgitada putukavalgu mõju batooni maatriksile, vee jaotumisele ning toote üldisele kvaliteedile.
Kaitstud glükoosi poegimisjärgse söötmise mõju emaka tervisele, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumisele piimalehmadel
(Eesti Maaülikool, 2026) Kannumäe, Säde; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); Teder, Siim (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Piimalehmade poegimisjärgne periood on kriitiline nii ainevahetuse, emaka tervise kui ka munasarjafunktsiooni taastumise seisukohalt. On oluline uurida erinevaid söötmisstrateegiaid, mis toetaksid lehmade ainevahetust poegimisjärgselt, et seeläbi soodustada ka reproduktiivtrakti taastumist. Käesoleva töö eesmärk on hinnata kaitstud glükoosi (KG) mõju reproduktiivtrakti taastumisele ja tiinestumisele korduvpoeginud piimalehmadel. Selleks viidi läbi katse 2023. aastal OÜ Estonia Piibu farmis. Esialgsesse valimisse kuulus 145 eesti holsteini tõugu korduvpoeginud piimalehma. Lehmad jaotati kahte rühma: 1) katserühm (n = 74), kelle segasöödale lisati vahemikus 4.–24. lüpsipäev KG-d arvestusega 200 g päevas, ja 2) kontrollrühm (n = 71), kelle segasöödale lisati samas vahemikus isoenergeetilisuse tagamiseks 100 g maisijahu ja 100 g palmirasva. Lehmadele tehti kaks rektaalset ultraheliuuringut reproduktiivtrakti hindamiseks, 14. ja 45. lüpsipäeval. Tiinestumise ja piimatoodangu andmed koguti Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollisüsteemist. Tulemused näitasid, et 200 g KG täiendav söötmine antud katserühmas ei kiirendanud emaka involutsiooni, vähendanud metriidi esinemissagedust, kiirendanud munasarjafunktsiooni taastumist ega parandanud tiinestuvust. Lisaks ei tõstnud see lehmade piimatoodangut. Seega antud kogus kaitstud glükoosi ei ole piisav, et kõrgetoodanguliste lehmade seas leevendada energiadefitsiiti sel määral, et avalduks kliiniline mõju reproduktiivtrakti taastumisele. Seetõttu on vajalik uurida suurema KG koguse või pikema söötmisperioodi mõju sigivusele.
Järva PM OÜ farmitöötaja teadmised, hoiakud ja koolitusvajadus veise heaolu valdkonnas
(Eesti Maaülikool, 2026) Põldra, Helen; Kass, Marko (juhendaja); Jairus, Tõnis (juhendaja); Söötmisteaduse õppetool
Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja Järva PM OÜ farmitöötajate teadmised ja hoiakud veise heaolu valdkonnas ning hinnata töötajate vastuste põhjal koolitus- ja juhendamisvajadust. Töö teoreetilises osas käsitleti veise heaolu põhimõtteid, heaolunäitajaid, veiste käitumist ja hirmureaktsioone ning farmitöötajate rolli loomade heaolu kujunemisel. Uuring viidi läbi Järva PM OÜ farmitöötajate seas. Andmed koguti paberkandjal küsimustikuga, mille vastused sisestati hiljem Excelisse. Küsimustikule vastas 22 töötajat. Valikvastustega ja hinnanguskaalal põhinevaid küsimusi analüüsiti kirjeldava statistika abil, avatud vastuseid kasutati tulemuste täiendavaks selgitamiseks. Tulemused näitasid, et töötajad hindasid oma teadmisi ja loomade käsitlemisega seotud oskusi üldiselt heaks. Kõrged hinnangud ilmnesid rahuliku ja järjepideva käsitlemise, inimese käitumise mõju ning veiste heaolu üldiste põhimõtete mõistmise puhul. Tulemuste põhjal ilmnes juhendamisvajadus veiste liikumise ja käitumisega seotud praktiliste mõistete, näiteks põgenemistsooni ja tasakaalupunkti selgitamisel. Samuti leiti, et töötajate vastuste põhjal vajavad tähelepanu stressi ja hirmu märkide märkamine, loomade liigutamise töövõtete ühtlustamine, uute töötajate juhendamine ja töötajate tähelepanekute väärtustamine farmi töökorralduses. Töö tulemused loovad aluse Järva PM OÜ farmile praktilise juhendi või koolitusmaterjali koostamiseks, mis keskendub veiste rahulikule käsitlemisele, loomade käitumise ja stressimärkide märkamisele, põgenemistsooni ja tasakaalupunkti kasutamisele ning tööalase suhtluse ja tagasiside parandamisele. Tulemused viitavad, et juhendamisvajadus ei seisne üksnes uute teadmiste andmises, vaid ka olemasolevate arusaamade ühtlustamises ja igapäevaste töövõtete teadlikumas rakendamises.
Kodukassi näoferomooni F3 sünteetilise analoogi mõju amuuri tiigrite (Panthera tigris altaica) käitumisele Tallinna Loomaaias
(Eesti Maaülikool, 2026) Hiietamm, Kelly; Semjonov, Aleksandr (juhendaja); Peetris, Priit (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Tiigrite pidamine tehistingimustes seab nende heaolule mitmeid väljakutseid, sealhulgas stereotüüpse käitumise ja stressi sagenemise. Üheks vahendiks nende probleemide leevendamisel on keskkonna rikastamine, sealhulgas lõhna- ja feromoonstimulatsioon. Lõhnade ja sünteetiliste feromoonide kasutamine keskkonna rikastamise osana on viimasel ajal pälvinud kasvavat tähelepanu, kuid teaduskirjanduses on tulemused olnud vastuolulised. Käesolev uuring hindas sünteetilise kodukassi näoferomooni F3 mõju kolme amuuri tiigri (Panthera tigris altaica) käitumisele Tallinna Loomaaias kahe katse abil. Pallikatses (n = 3) hinnati, kas tiigrid tajuvad feromooni olemasolu, kasutades feromooniga rikastatud palli ja kahte kontrollpalli. Kastikatses (n = 2) hinnati, kas tiigrid tajuvad feromooni positiivse stiimulina, võrreldes interaktsioone transpordikastiga baasperioodil ja feromoonperioodil. Käitumist registreeriti videokaamerate salvestuste abil ning andmed esitati kirjeldava statistikana. Pallikatse tulemused näitasid, et üks emane tiiger eelistas pallikatses feromooniga rikastatud palli (63% kogu pallide nuusutamise kestusest), teine emane tiiger eelistas kontrollpalle (feromoonipalli osakaal 17%) ning isane tiiger ei näidanud pallide vatsu huvi üles ühelgi katseperioodi päeval. Kastikatses ilmnes mõlemal tiigril ootuspärasele vastupidine muster: kastiga seotud interaktsioonid olid suuremad baasperioodil kui feromoonperioodil, mida mõjutas oluliselt baaskatseperioodi esimesel päeval täheldatud uudsuse efekt. Tulemused viitavad, et feromooni mõju on tugevalt indiviidipõhine ning baasperioodi pikkus ja katse ülesehitus mõjutavad oluliselt tulemuste tõlgendamist. Käesolev uuring pakub esmaseid viiteid feromooni rakendamise võimalustest amuuri tiigrite heaolu parandamise eesmärgil ning rõhutab vajadust pikemate kohanemisperioodide ja suurema valimiga edasiste uuringute järele, et välja selgitada feromooni potentsiaal veterinaarse käsitlemise ja treeningu toetamiseks.
Antibacterial activity of biosynthesized graphitic carbon nitride nanohybrid
(Eesti Maaülikool, 2026) Oberg, Mari-Liis; Praakle, Kristi (advisor); Panchal, Priyanka (advisor); Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool
Antimicrobial resistance (AMR) is a rapidly escalating global health threat driven by the excessive and improper use of antibiotics in both human and veterinary medicine. The shared use of antimicrobial agents across these sectors has accelerated the emergence of resistant bacteria, leading to treatment failures, increased mortality, and major economic losses. Due to the declining effectiveness of conventional antibiotics and the limited development of new antimicrobial drugs, nanotechnology has emerged as a promising complementary strategy for AMR control. The aim of this thesis was to evaluate the antibacterial activity of a zinc oxidedoped graphitic carbon nitride nanohybrid (ZnO/GCN-NH) using a green synthesis approach. Antibacterial activity was evaluated using disk diffusion and well diffusion methods against two Gram-positive bacteria, Staphylococcus aureus and Streptococcus dysgalactiae, and two Gram-negative bacteria, Escherichia coli and Pseudomonas aeruginosa. The ZnO/GCN-NH demonstrated antibacterial activity against all tested bacterial strains. In the disk diffusion method, inhibition zones ranged from 14 to 17.2 mm, while in the well diffusion method they ranged from 17.5 to 18.5 mm. In comparison, the pure plant extract, pure graphitic carbon nitride nanoparticles (GCN-NP) and pure zinc oxide nanoparticles (ZnO-NP) showed only limited antibacterial activity. These results suggest that the formation of the ZnO/GCN-NH improved antibacterial performance compared with the individual components.
Veistelt isoleeritud Escherichia coli antibiootikumiresistentsus Eestis
(Eesti Maaülikool, 2026) Lünekund, Jennifer; Kalmus, Piret (juhendaja); Kärssin, Age (juhendaja); Bio- ja keskkonnateaduste õppetool
Antibiootikumiresistentsus (AMR) on kasvav probleem nii veterinaar- kui ka humaanmeditsiinis, kuna see vähendab antibiootikumide efektiivsust ning suurendab resistentsete bakterite leviku riski. Escherichia coli (E. coli) on oluline indikaatorbakter AMR-i seires, kuna see esineb laialdaselt põllumajandusloomadel ning võib toimida resistentsusgeenide reservuaarina. Uurimistöö eesmärgiks oli hinnata veistelt isoleeritud E. coli antibiootikumiresistentsust Eestis ning võrrelda 2020 ja 2023. aasta tulemusi. Uuringus analüüsiti kliiniliselt tervetelt veistelt kogutud E. coli isolaate, mille antibiootikumitundlikkust hinnati mikrolahjenduse meetodil ning laiendatud spektriga β-laktamaaside (ESBL) ja AmpC-tüüpi β-laktamaaside (AmpC) tootmist määrati fenotüübiliste ja molekulaarsete meetoditega. Tulemused näitasid, et ESBL-negatiivsete isolaatide AMR oli üldiselt madal ning uurimisperioodide vahel statistiliselt olulist muutust ei täheldatud. Seevastu ESBL/AmpC-positiivsed isolaadid olid märkimisväärselt resistentsemad ning nende hulgas esines ulatuslik multiresistentsus. Kõige sagedamini täheldati resistentsust tetratsükliini, sulfametoksasooli, trimetoprimi ja tsiprofloksatsiini suhtes. Domineerivaks resistentsusgeeniks oli blaCTX-M-15. Kokkuvõtteks näitavad tulemused, et ESBL/AmpC levimuses ei täheldatud statistiliselt olulist muutust, kuid multiresistentsus nende isolaatide hulgas on kõrge. Tulemused rõhutavad AMR seire olulisust ning antibiootikumide mõistlikku kasutamist One Health kontekstis.
Kelgukoerte treeningujärgse taastumise hindamine pulsisageduse muutuse alusel treeninghooaja vältel
(Eesti Maaülikool, 2026) Lindlo, Alice; Ariko, Tiia (juhendaja); Söötmisteaduse õppetool
Kelgukoerasport on spordiala, kus koerad veavad inimest erinevatel veovahenditel. Vanimad tõendid kelgukoertest on hinnatud ligi 9000 aasta taguseks, kuid koeri võidi transpordiks kasutada juba tuhandeid aastaid varem. Enne mootorsõidukite laialdast kättesaadavust olid kelgukoerad üheks peamiseks transpordivahendiks Arktika ja Lähis-Arktika piirkondades. Tänapäeval on kelgukoerte roll põhiliselt hobi-, võistlus- või turismikoertena. Töö eesmärk oli määrata, kas treening mõjutab kelgukoerte pulsisagedust ning selle taastumist pärast koormust. Selleks koguti andmeid ühe kenneli kaheksalt koeralt terve 2024/2025 aasta treeninghooaja vältel ja 2025/2026 aasta treeninghooaja alguses. Lisaks koguti andmeid kolmel sulamaa sprindivõistlusel. Võistlustel mõõdeti koertel pulsisagedust kokku 48 korral. Lisaks määrati võistlustel koerte kehakonditsiooni hinne ja viimase 30. päevaga treenitud vahemaa. Koertel mõõdeti pulsisagedust reie arterit (a. femoralis) palpeerides ajahetkedel 0, 15 ja 30 minutit pärast treeningu või võistluse lõppu. Uurimises ühe kenneli kaheksa kelgukoeraga, suurenes koerte pulsisageduse langus esimesel treeninghooajal esimese kahe andmete kogumise vahel ja jäi ülejäänud treeninghooaja vältel stabiilseks. Sulamaa sprindivõistlustelt kogutud andmete alusel ei leitud seost koerte viimase 30 päeva treenituse ja pulsisageduse 30 minuti languse vahel. Antud töö põhjal ei ole lõplikult võimalik hinnata treeningu mõju pulsisageduse taastumisele pärast koormust ning edasised täpsemad uuringud on vajalikud.
Infectious Diseases of Rabbits (Oryctolagus cuniculus) in Finland
(Eesti Maaülikool, 2026) Ahtinen, Mervi Sinikka; Elias, Terje (advisor); Mäkitaipale, Johanna (advisor); Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool
Infectious diseases of domestic rabbits (Oryctolagus cuniculus) are commonly encountered in clinical practice, yet their occurrence in Finland remains incompletely characterised. The aim of this study was to examine infectious diseases in rabbits by organ system and to compare clinical observations with official surveillance data. Questionnaire-based data from veterinarians practicing in Finland, together with official data from the Finnish Food Authority and population statistics from the Natural Resources Institute Finland were used. The most frequently encountered conditions included otitis, ocular infections, pododermatitis, abscesses, and respiratory infections, whereas conditions such as rabbit haemorrhagic disease and joint infections were reported less frequently. Veterinarians with higher rabbit caseloads and those practicing in the Uusimaa region tended to report higher frequencies of several conditions and more frequent use of diagnostic methods. Although vaccination was commonly recommended, estimated vaccination coverage appeared to vary. A difference was observed between clinical observations and officially reported data, as national surveillance in Finland primarily focuses on notifiable viral diseases. These findings highlight the limitations of surveillance in describing the overall occurrence of infectious diseases in rabbits in Finland.
Calf management practices associated with the occurrence of selected enteric pathogens in dairy herds
(Eesti Maaülikool, 2026) Launis, Joanna Julia; Viidu, Dagni-Alice (advisor); Mõtus, Kerli (advisor); Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool
Calf diarrhoea is a global animal health concern and is commonly associated with Cryptosporidium parvum (C. parvum), bovine rotavirus (BRV), bovine coronavirus (BCoV), and enterotoxigenic Escherichia coli (ETEC). The aim of this study was to analyse the associations between herd-level calf management practices and the occurrence of selected enteric pathogens in calves. This cross-sectional study included 117 loose-housed large-scale (92–2275 cows) dairy herds in Estonia. Calf and general management practices were recorded through a structured questionnaire and animal cleanliness scoring. Faecal samples were collected from diarrhoeic calves up to 21 days of age (n = 640) and tested for four pathogen antigens using an ELISA method. Univariable logistic regression models were used to identify associations between management factors and herd-level pathogen positivity of BRV and C. parvum. At the herd level, C. parvum was detected most frequently (77.8%), followed by BRV (61.5%), ETEC (13.7%), and BCoV (9.4%). Multiple pathogen occurrence was detected in 55.6% of herds with BRV and C. parvum being the most frequent combination. Herds with 25–49% and ≥50% of calving animals having dirty upper hind limbs and flanks tended to have higher odds of BRV positivity (odds ratio (OR) = 2.4, p = 0.106 and OR = 2.3, p = 0.112, respectively), while for C. parvum, a similar tendency was observed in herds with ≥50% dirty animals (OR = 3.6, p = 0.078). Higher odds of C. parvum-positive herd status were evident in herds where calves were kept in the same room as cows during 5–21 days of age within three meters from cows (OR = 2.9, p = 0.057). The findings suggest that reducing environmental infection pressure in calving areas and limiting close contact between calves and older cattle should be considered in herd-level prevention strategies.
Doping koeraspordis, dopinguproovide võtmise kord ja dopinguainete ülevaade
(Eesti Maaülikool, 2026) Tšebotar, Kristiina; Ariko, Tiia (juhendaja); Söötmisteaduse õppetool
Dopingu all mõistetakse sportlaste poolt antidopingu organisatsioonide poolt keelatud ainete kasutamist, mille abil üritatakse võistlustel saavutada ebaõiglast konkurentsieelist. Doping on spordis keelatud nii eetilistel kui ka meditsiinilistel põhjustel. Koeraspordis on doping samuti eetiline ja meditsiiniline probleem. Seda võidakse kasutada varjamaks looma valu, vigastust või haiguslikku seisundit, seades ohtu looma heaolu. Koerad teevad sporti inimeste tehtud otsuste tagajärjel ning seetõttu peab olema tagatud looma heaolu. Lisaks tekitab doping ebaõiglase konkurentsieelise. Lõputöö raames anti ülevaade dopinguproovide võtmise viisidest ja dopinguainetest olulisuse järjekorras. Samuti uuriti isikliku kommunikatsiooni teel koerasportlastelt kogemusi dopinguproovide võtmise kohta rahvusvahelistel võistlustel. Saadud tagasisidet võeti arvesse antidopingu reeglite mustandi koostamisel. Riiklikke antidopingu eeskirju dopingu kasutamise takistamiseks koeraspordis on töö koostamise ajal Euroopas viies riigis: Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Saksamaal. Antud lõputöö eesmärk oli koostada antidopingu reeglite mustand ja keelatud ainete nimekirja mustand, mis annaks MTÜ Eesti Kennelliidule sisendi kehtestamaks Eestis koeraspordis antidopingu reegleid. Mustandi koostamisel on kasutatud lähteinformatsioonina eelnimetatud riikide antidopingu eeskirju.
Evaluating wound healing complications in calves using thermographic technology
(Eesti Maaülikool, 2026) Puro, Lauri Olavi; Niine, Tarmo (advisor); Sarits, Margit (advisor); Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool
Assessment of wounds in production animal facilities should be a critical aspect of maintaining the adequate welfare of the production animals as abnormal wound healing can cause unnecessary discomfort and pain to the animal. Healing of a wound is a complex physiological process which involves several different stages. In this study it is required to understand all of these aspects involving to wound healing as it is important to be able to recognize the difference between normal wound healing and abnormal wound healing. The assessment of the wounds and wound healing can be difficult with production animal facilities because of the potential number of the production animals, shortage of the staff or shortage of the workers or farmers that are able to differentiate normal and abnormal wound healing. This study was done to evaluate and investigate possibilities of using thermography as diagnostic tool for evaluation of the healing process of surgical wound. The surgical wound was made by implanting subcutaneous microchip into pre-scapular region to left side of a calf. 8 calves were used as population in this study. In this study the difference between systemic temperature and local temperature from wound site were differentiated by taking a thermographic image from an eye and taking a thermographic image from the microchip implantation site. In conclusion the systemic temperature did not change after microchip implantation in same pattern as local temperature from the implantation site changed after inserting the subcutaneous microchip. This could suggest that thermography could used as supportive tool when evaluating wound healing.
Risk factors and treatment options against Sarcoptes scabiei in camelids in France
(Eesti Maaülikool, 2026) Cizel, Clara Marie Suzanna; Jeremejeva, Julia (advisor); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Sarcoptic mange is a contagious parasitic disease that represents a significant health and welfare concern in camelids, yet limited data are available regarding its epidemiology and management in France. This study aimed to identify potential risk factors associated with the occurrence of sarcoptic mange and to describe current treatment practices used by camelid owners. Data were collected through a questionnaire distributed to camelid owners across France. The survey gathered information on herd characteristics, management practices, animal movements, and treatment protocols. The analysis was conducted at the group level, with the presence or absence of sarcoptic mange as the primary outcome. The results did not demonstrate statistically significant associations between the occurrence of sarcoptic mange and the variables studied (herd size, animal’s gender, season of occurrence and hygiene factors). However, descriptive analysis highlighted variability in management and treatment practices among respondents. This study provides preliminary insights into risk factors and treatment approaches for sarcoptic mange in camelids in France and highlights the need for further research based on larger and more detailed datasets.
Pektiini oligosahhariidide valmistamine kõrvitsa kõrvalsaadustest eraldatud pektiinist
(Eesti Maaülikool, 2026) Tenjes, Mirjam; Rinken, Toonika (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
Toidutööstuses tekib puu- ja juurviljade töötlemisel suurel hulgal pektiinirikkaid kõrvalsaadusi, millest on võimalik valmistada prebiootiliste omadustega pektiini oligosahhariide. Käesolevas töös eraldati muskaatkõrvitsa jääkidest pektiin, mille ensümaatiliseks hüdrolüüsiks kasutati kommertsiaalsest pektinaasist valmistatud ensüümagregaate (CLEA). Töö eesmärk oli optimeerida pektiini ekstraktsiooni tingimusi, valmistada ensüümagregaadid ning hinnata viimaste kasutatavust ja stabiilsust korduval kasutamisel. Pektiin ekstraheeriti kõrvitsa koortest, sisust ja seemnetest sidrunhappe abil optimaalsetel tingimustel (80 °C, 2 h, pH 2,5–2,6). Leiti, et pektiini saagis varieerus vahemikus 8,06–29,32% (kuivainest), olles kõrgeim kõrvitsa sisust eraldatud proovides. Samas oli koortest eraldatud pektiinis kõige kõrgem üldsuhkrute (53,6 g/100 g) ja galakturoonhappe sisaldus (43,8 g/100 g). Pektiini esterifitseerimisaste jäi vahemikku 64,4–74,2%. Ensüümpreparaadist Pectinex Ultra Tropical valmistatud CLEA-de aktiivsus säilis 10 järjestikulise kasutuskorra järel 76,2% ulatuses algaktiivsusest, kinnitades nende head korduvkasutatavust. CLEAde aktiivsuse säilivust uuriti nii 4 °C juures kui ka toatemperatuuril. Leiti, et pikemaajalisel säilitamisel säilis CLEA aktiivsus toatemperatuuril paremini. Töö tulemused kinnitasid kõrvitsa kõrvalsaaduste head potentsiaali pektiini allikana ning võimalust kasutada CLEAsid selle pektiini hüdrolüüsimiseks.
Purustatud kõrvitsakoore ja happetöötlusel ekstraheeritud kõrvitsakoore jäägi mõju muffinite kvaliteedinäitajatele
(Eesti Maaülikool, 2026) Koppel, Teele; Polikarpus, Annemari (juhendaja); Kerner, Kristi (juhendaja); Sahharov, Pavel (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
Toiduainetööstuses tekib suurtes kogustes taimseid kõrvalsaadusi, mille väärindamine on oluline nii keskkonnaalastel kui ka majanduslikel põhjustel. Pektiini ekstraheerimise jäägid sisaldavad kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mistõttu on oluline hinnata nende kasutusvõimalusi pagaritoodetes ringmajanduse kontekstis. Käesoleva magistritöö eesmärk oli võrrelda purustatud kõrvitsakoore massi ja happelise pektiini ekstraheerimise jäägina saadud kõrvitsakoore massi mõju muffinite füüsikalistele, keemilistele ja sensoorsetele omadustele ning määrata optimaalne lisamiskontsentratsioon. Muffinid valmistati kahe kõrvitsalisandiga – purustatud kõrvitsakoore massiga (KP) ja pektiini eraldamise jäägiga (P) – neljas kontsentratsioonis (0, 15, 20 ja 25%), kus lisand asendas proportsionaalselt retsepti teisi koostisosi. Hinnati massi, kõrgust, tekstuuri, pH-d, niiskusesisaldust, värvust ja sensoorset vastuvõetavust viies sõltumatus partiis, kasutades ANOVA-t ja Tukey testi. Lisandikontsentratsiooni suurenemisel vähenesid muffinite mass ja kõrgus, samal ajal kui niiskusesisaldus kasvas. KP-ga valmistatud muffinid olid pehmema tekstuuriga ja säilitasid paremini oma sensoorsed omadused, eriti 15–20% lisanditasemel, samas kui P-lisand põhjustas kõrgematel kontsentratsioonidel toodete kõvaduse suurenemist ja sensoorsete hinnangute langust. Optimaalseks lisamiskontsentratsiooniks mõlema lisandi puhul kujunes 15–20%, mille korral saavutati parim kompromiss füüsikaliste, sensoorsete ja funktsionaalsete omaduste vahel. Tulemused kinnitavad, et kõrvitsakoore kõrvalsaadusi, sh pektiini ekstraheerimise jääke, saab edukalt kasutada pagaritoodetes funktsionaalsete lisanditena, toetades ressursitõhusust ja ringmajanduse põhimõtteid.

Sirvi

Viimati lisatud