2. Magistritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Sigade keskkonnarikastus lõhnastatud mänguasjadega(Eesti Maaülikool, 2024) Ossipov, Oliivia; Jeremejeva, Julia (juhendaja)Sigalates on levinud probleemiks kannibalism ja muud ebanormaalsed käitumismustrid. Seaduses on ette nähtud, et sigadele tuleb ette panna tuhnimismaterjali, kuid restpõrandate kasutuse tõttu pole see kõikides farmides võimalik. Sigade hästi väljaarenenud haistmisorganid tekitavad võimaluse kasutada lõhna kui keskkonnarikastust. Lõhnad kui keskkonnarikastused on odavad, kergesti vahetatavad ja ei võta palju ruumi aedikutes. Uuringutes on kasutatud erinevaid lõhnu, mis on viinud ka erinevate tulemusteni. Käesolevas uurimistöös sooviti teada, kas lõhna lisamine tavaliselt farmis kasutusel olevatele mänguasjadele vähendab kannibalismi esinemissagedust ja stressi tunnuste esinemist keskkonna närimise näol. Selleks viidi läbi katse kolme sea grupiga, millest ühe grupi sigade mänguasju lõhnastati iga nädal uue lõhnaga, teine sai alati sama lõhna ja kolmas oli kontrollgrupp, kelle mänguasjad jäi tavaliseks. Katse viidi läbi 13. veebruar kuni 24. märts 2023 kokku 138 seaga vanuses 7-11 nädalat. Katse tulemusena esines kontrollgrupil rohkem kannibalismi ja keskkonna närimist. Lõhnastatud mänguasjadega gruppide tulemused olid üksteisega sarnased kuid erinevate lõhnadega grupil oli vähem stressikäitumist. Uuringu jaoks andmete kogumisel esines erinevaid probleeme, mis võisid mõjutada tulemusi.Kirje Calf neonatal period diarrhea pathogens and association with on-farm mortality(Eesti Maaülikool, 2024) Saarinen, Saana Elina; Mõtus, Kerli (advisor); Viidu, Dagni-Alice (advisor)Important information is missing on the prevalence of neonatal diarrhea causing pathogens in Estonian dairy calves, and how they affect calf mortality. Aim in this study was to find out the prevalence of Cryptosporidium parvum, rotavirus, enterotoxigenic Escherichia coli and coronavirus in diarrheic calves reared in large-scale Estonian dairy farms and their impact on mortality during the first three months of calves life. Fecal samples were collected from 615 dairy calves living in 116 large-scale (including more than 100 cows) farms. Samples were analysed with ELISA kit, which detectes antigens of these four pathogens. Descriptive statistics were used to represent the prevalence of the pathogens. Survival analysis (Kaplan-Meier analysis and Cox proportional-hazards regression models) was used to identify if there is association between calf positive status for the pathogens and mortality probability. In this study, Cryptosporidium parvum (33.3%) and rotavirus (19.7%) were the most prevalent pathogens among calves under three months of age. Single pathogen infections did not affect calf mortality probability significantly, but a trend of increasing the calf mortality risk in calves harbouring coinfection with Cryptosporidium parvum and rotavirus was identified (p = 0.136). Male calves had higher probability of death compared to female calves (p = 0.006). Breed did not affect the mortality risk. The study findings indicate that effective control programs are needed to prevent Cryptosporidium parvum and rotavirus infections and thus lower the mortality rate of calves under three months of age in large-scale Estonian dairy farms.Kirje Avian deflighting techniques in Europe in 2023: an overview of veterinarians’ practices and opinions(Eesti Maaülikool, 2024) Beck, Maëlle Astride Elizabeth; Gómez, Alberto Casado (advisor); Tõnise, Kristin (advisor)The topic of avian deflighting and its ethical implications has come to light in recent years, as it remains a common practice both in zoological settings and in privately owned pet birds. Several countries have passed legislation towards limiting this practice and raised concerns about its negative impact on animal welfare. With the increase of public awareness and more research on birds’ husbandry requirements, the practice is being questioned by owners and veterinarians alike. This study aims to be an overview of the relevance of deflighting in captive birds, interrogating opinions, and practices of European veterinarians in 2023. It acts as a starting point to develop a consensus amongst European avian veterinarians. A survey was composed and shared via the newsletter and email list of the European Association of Avian Veterinarians (EAAV), collecting 59 replies. It was discovered that temporary deflighting methods are preferred by veterinarians to permanent ones. The study showed a significant association between the time of practice as a veterinarian and opposition to permanent deflighting of all species, highlighting that younger veterinarians are less likely to support such methods. Most veterinarians only show positive inclinations towards deflighting if it occurs in a medical setting and under veterinary supervision or under specific circumstances, raising concerns about the use of deflighting as a routine procedure. When enquired, 71% of respondents declared having seen medical or behavioral complications following deflighting procedures. The study revealed a gap in the legal knowledge of veterinarians, with several practitioners unsure whether deflighting was legal in their country or not. These findings highlight the importance of establishing guidelines to help veterinarians offer better quality of care to avian patients. Further studies may give additional insights into the current trends amongst general practitioners and pet owners.Kirje Ülekaalulisuse, hobuste metaboolse sündroomi ja endokrinopaatilise laminiidi esinemine Eesti tõugu hobustel(Eesti Maaülikool, 2024) Varter, Monika; Herm, Reet (juhendaja); Niine, Tarmo (juhendaja)Houste ülekaalulisuse ja rasvumisega võib seostada mitmeid kliinilisi haigusi, kuid kõige tõsisemaks peetakse insuliini düsregulatsiooni ja sellega seotud hobuste metaboolse sündroomi ja endokrinopaatilise laminiidi suurenenud riski. Hobuste metaboolne sündroom on defineeritud kui insuliini düsregulatsiooni sündroom, milles on väljendunud kas hüperinsulineemia või insuliiniresistentsus. Endokrinopaatilise laminiidi peamiseks riskiteguriks on hobuste metaboolne sündroom. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kaardistada valitud tallides Eesti tõugu hobuste ülekaalu, metaboolse sündroomi ja endokrinopaatilise laminiidi esinemist ning uurida hobuseomanike teadmisi uurimistöös käsitletavate haiguste kohta. Uurimismeetodiks oli andmete kogumine läbi omanikele mõeldud küsimustiku ja hobuste visuaalne vaatlus autori poolt. Autor vaatles hobuseid vahemikus 01.02.2023-01.08.2023 kaheteistkümnes Eesti tallis ning hindas kehakonditsiooni indeksit Henneke’i skaala ja kaelaharja rasvakogumike suurust cresty neck score’i järgi. Kokku vaadeldi valitud tallides 138 Eesti hobust, kes moodustavad umbes 6,3% kõikidest Eesti tõugu hobustest. Autorile teadaolevalt ei ole varasemalt Eesti hobuste kohta ühtegi uuringut tehtud. Uuringu tulemused näitavad, et 88,4% (122/138) Eesti hobustest on ülekaalulised või rasvunud (KKI >6) ja 28% (38/138) hobustest oli väljendunud rasvunud kaelahari (CNS ³3). Hobuseomanike teadlikkus ülekaalust ja hobuste metaboolsest sündroomist on pigem madal, mistõttu nende harimine nendel teemadel on oluline. Hobuste metaboolset sündroomi tuleb Eesti tõugu hobustel edasi uurida.Kirje Effect of peripheral nerve blocks in comparison with epidural anaesthesia during tibial tuberosity advancement RAPID surgery: a case study(Eesti Maaülikool, 2024) von Weissenberg, Wilhelm Axel; Semjonov, Aleksandr (advisor); Hõim, Rainer (advisor)Pain management is an important and complex subject. Understanding pain physiology and having an effective plan for managing pain is vital for good patient care. To effectively use multimodal analgesia, a good grasp of the major steps of pain transmission and pain pathway is necessary in order the formulate an anaesthetic plan for a pain free state. Intraoperative pain management is a key component of multimodal pain management. Advances and developments within veterinary medicine has been fast, sparking debate over the pros and cons of anaesthetic techniques. As an important advantage, peripheral nerve blocking seeks to manage pain and have a mean alveolar concentration (MAC) sparing effect like epidural anaesthesia, while eliminating the possibility of urinary retention among other anaesthetic complications caused by subdural injection of opioids commonly used in epidural techniques. This study gives insight into the world of peripheral nerve blocks (PNB), as well as reports on a case study where a successful single preoperative femoral nerve block with lidocaine (3 mg/kg) was performed on a patient undergoing elective surgery to correct a cranial cruciate ligament rupture. The patient had no anaesthetic complications and required minimal intraoperative analgesic intervention using a single fentanyl bolus (2 μg/kg).Kirje Barefoot harness racing in Finnish trotters – a preliminary study of macroscopic findings and overall statistics from 2023(Eesti Maaülikool, 2024) Hytönen, Petra Pauliina; Orro, Toomas (advisor); Mäki, Susanna (advisor)The aim of this study was to evaluate the macroscopic hoof health of racing trotters in Finland. The hooves of partially or completely barefoot racing horses were tested with hoof testers after races for a positive reaction to pressure. Some of the horses were also tested before the race. Data was acquired from the online racing database (Heppa-järjestelmä) of the Central Organization for Trotting and Horse Breeding in Finland (Suomen Hippos ry) about the total numbers of horses racing annually without shoes and the results of routine visual hoof inspections performed after the races in 2023. Trainers and drivers were able to provide feedback on track surface conditions in the online racing database after races. The feedback obtained was analyzed for associations with positive reactions to hoof testers. The chief trackmaster in Finland was interviewed about the principles, as well as challenges, of track maintenance in the Nordic conditions. The prevalence of positive horses was higher at the beginning of summer season (June to mid-July, n = 105) than at the end of summer season (mid-July to September, n = 63). Horses that had performed 11 to 20 races during the previous year were less likely to react positively to hoof testers the next year (OR 0.19, 95% CI of OR 0.04; 0.96, p = 0.044). Positive horses were more likely to be disqualified in their following races after the examination day until the end of 2023 (OR 4.4, 95% CI of OR 0.98; 1.24, p = 0.035). Based on the results, horse trainers should be encouraged to monitor the sensitivity of their horses’ hooves regularly with hoof testers. This is an easy and cost-effective examination that can be performed by the trainers themselves. An educated decision to race the horse barefoot should be based on a comprehensive understanding of all possible risk factors, as well as benefits, of barefoot racing.Kirje Mahlade tootmisel kasutatavad immobiliseeritud hüdrolüütilised ensüümid(Eesti Maaülikool, 2024) Aunbaum, Anete; Rinken, Toonika (juhendaja); Pisponen, Anna (juhendaja)Toiduainetööstuses kasutatakse pektinolüütilisi ja tsellulaasseid ensüümpreparaate, mis lisatakse mahla valmistamisel purustatud marjamassile, et vähendada peamiselt mahla viskoossust ja hägusust. Käesolevas töös immobiliseeriti nailon 6/6-kandjale nii pektinaasi kui ka tsellulaasi ensüüme ning hinnati kasutatud ensüümelementide aktiivsust, stabiilsust ja tööiga mustsõstramahlas. Ensüümelementide valmistamiseks immobiliseeriti ensüümid raamile keritud 8 m pikkustele nailon 6/6-niitidele kasutades dimetüülsulfaati ja glutaaraldehüüdi. Immobiliseeritud ensüümide katalüütilise aktiivsuse määramine viidi läbi viskosimeetrilise meetodi abil, kuna võrreldes spektrofotomeetrilise meetodiga oli see lihtsam, täpsem, kiirem ja parema korratavusega. Nelja pektinaasipreparaadi seast valiti immobiliseerimiseks Pectinex Ultra Mash, kuna selle pektinolüütiline aktiivsus oli kõige suurem. Ensüümelementide keskmine pektinolüütiline aktiivsus oli esimesel mõõtmiskorral 0,18±0,001 U ning kümnendal kasutuskorral oli säilinud 27% esialgsest aktiivsusest. Ilma kasutamata püsis pektinolüütiline aktiivsus kuu aja vältel stabiilsena nii toatemperatuuril kui ka 4 °C juures naatriumatsetaatpuhvris. Tsellulaasne aktiivsus oli algselt 0,63±0,002 U ning 46.päeval oli säilinud 37% esialgsest aktiivsusest. Mustsõstramahlas säilis pektinolüütilisest aktiivsusest 5 kuu möödudes 55%, tsellulaassest aktiivsusest säilis peale nelja kasutuskorda 44% esialgsest. Ehkki ensüümelementide pektinolüütiline kui ka tsellulaasne aktiivsus mustsõstramahlas aja jooksul vähenes, on saadud tulemused heaks eelduseks immobiliseeritud ensüümide kasutamiseks.Kirje Küülikute, merisigade ja rottide kasvajate esinemus Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku näitel aastatel 2018–2023(Eesti Maaülikool, 2024) Simenson, Hanna-Filippa; Tõnise, Kristin (juhendaja)Väikeimetajad muutuvad üha populaarsemateks lemmikloomadeks ja sellest tulenevalt on omanike teadlikkus nende tervise kohta kasvanud. Viimastel aastatel on küülikute ja näriliste seas spontaansete neoplastiliste haiguste esinemissagedus suurenenud, mis on tõstnud rohkem tähelepanu väikeimetajate kasvajate diagnoosimisele ja ravile. Käesoleva kirjeldava ülevaateuuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikut külastanud küülikute, merisigade ja rottide kasvajate esinemus perioodil 01.01.2018–31.12.2023. Uurimistöö käigus tuvastati sagedamini esinevad kasvajad küülikutel, merisigadel ja rottidel. Lisaks uuriti peamisi põhjuseid, miks loomaarsti poole pöörduti seoses kasvaja diagnoosiga ning millist organsüsteemi mõjutas kasvaja kõige sagedamini. Uuritud ajavahemikul diagnoositi kasvaja histoloogilisel või tsütoloogilisel teel 20 küülikul (1%), 9 meriseal (1,2%) ja 27 rotil (6%). Seitsmel rotil diagnoositi kasvaja kahel korral. Küülikutel diagnoositi kõige sagedamini adenokartsinoom (20%), merisigadel lipoom (56%) ja rottidel piimanäärme fibroadenoom (31%). Omanike peamiseks kaebuseks kliinikusse pöördumisel oli küülikutel planeeritud steriliseerimine (n = 7), samas kui merisigadel (n = 4) ja rottidel (n = 15) oli moodustise avastamine. Küülikutel oli kõige sagedamini kasvajaid urogenitaalsüsteemis (62%), merisigadel nahaga seotud kasvajaid (50%) ning rottidel piimanäärme piirkonnas (44%).Kirje Estonian nesting osprey (Pandion haliaetus) populations’ health and relation to pollutant(Eesti Maaülikool, 2024) Palm, Hanna; Leivits, Madis (advisor)Osprey is a sentinel species around the world for assessing and monitoring environmental contamination of aquatic ecosystems. In different researches it has been found that they are sensitive to a wide range of bioaccumulative contaminants. Hence being strictly piscivorous, it is possible to link their diet to sources of localized contaminant exposure. However, there are no such studies conducted in Estonia. Also, not much is known about the overall health parameters of ospreys, including biochemical and hematological values. 11 birds from different Estonian areas were included in this study. Blood samples from all birds were subjected to haematological and biochemical blood analysis and they were also tested for traces of mercury, lead and cadmium. The results were compared with previous studies and also regionalized between populations and gender. Overall, the results remained in within the range of previously studied references. There were some exceptions, which can be attributed to the variation in the ages of the birds involved in the studies. There were also some differences between two populations in biochemical analyses, which could be related to nutritional indicators. Further collection of samples and testingi s advised in order to have a better understanding of the differences between these Estonian populations.Kirje Analysis of elevated temperature readings in dairy cattle using time-series analysis with subcutaneous temperature sensor data(Eesti Maaülikool, 2024) Kosonen, Casper; Niine, Tarmo (advisor)Monitoring temperature is an important part of monitoring the overall health status of cattle. Increasing herd sizes cause problems to farmers, because among other problems, restraining and measuring individual cows’ temperature is becoming extremely labor-intensive and difficult. Technologies like the subcutaneous temperature sensors are being studied to ease monitoring this aspect of welfare in cattle. Our hypothesis was that there would be increased volatility in the subcutaneous sensor data during periods of elevated environmental temperatures. Secondary objective was to analyze circadian rhythm dynamics between two farms with different housing systems during the whole observation period. In current study, 6 bull calves (Farm 1) and 11 calves (Farm 2) with implanted subcutaneous temperature sensors were observed throughout the summer. The observation period for the Farm 1 bull calves was 48 days from July until August in 2020, and for the Farm 2 calves 78 days from June until August in 2022. The bull calves lived in an outside group pen while the calves were housed in an uninsulated indoor barn. Environmental data was collected on temperature and humidity, and temperature humidity index (THI) was calculated at each farm during the whole observation period. Generalized autoregressive conditional heteroskedasticity (GARCH) models with one lagged value (1h) were used to assess the subcutaneous (SC) temperature volatility. The autoregressive conditional heteroscedasticity (ARCH) test was performed to assess the performance of GARCH model. The results showed that the humidity in the indoor housing system was more erratic and frequently high, while in the outside pen, humidity showed lower values and a daily seasonality. GARCH model results showed that alpha was very low and beta very high which indicates that in the context of calves’ body temperature, the persistence of volatility was high, but recency was low. The ARCH test showed that the accuracy of GARCH model was poor for some calves from each farm. The circadian rhythm of the bull calves had temperature peaks during the day and lowest points during the night, while the calves had peaks during the evening and lowest readings in the morning.Kirje Effect of long detomidine constant rate infusion with and without vatinoxan on gastrointestinal motility in healthy horses(Eesti Maaülikool, 2024) Rivera Pöyhönen, Rebecca; Raekallio, Marja (advisor); Semjonov, Aleksandr (advisor)Detomidine is an alpha-2-agonist commonly used in horse sedation. It has negative side effects on gastrointestinal motility that can increase the risk of colic. This experimental crossover study evaluated the effects of a peripherally acting alpha-2-antagonist (vatinoxan) on gastrointestinal motility in healthy horses sedated with detomidine. Eight horses received two four-hour infusions of either detomidine hydrochloride (0.01 mg/kg + 0.015 mg/kg/h IV) alone or combined with vatinoxan hydrochloride (0.15 mg/kg + 0.05 mg/kg/h IV). Small plastic spheres were administered with a nasogastric tube before the start of infusion. Borborygmi scores were monitored. The time for the first defecation was marked down. The excretion of the spheres, faecal output, and frequency of defecation were monitored repeatedly after the end of the infusion. Reduction in borborygmi scores was less with the combination of detomidine and vatinoxan than with detomidine (p<0.05). With vatinoxan, the mean cumulative weight of faeces and the cumulative number of faecal piles were higher during the first 8 hours after the end of infusion than with detomidine alone (p<0.05), and the horses defecated sooner (p=0.01). The plastic spheres were excreted faster with detomidine than with the combination (p<0.05). In conclusion, combining vatinoxan with detomidine improved the borborygmi score, and horses passed faeces sooner, more frequently, and in higher quantities. Therefore, vatinoxan may aid gastrointestinal motility in horses treated with detomidine, although this conclusion is not supported by the slower excretion of spheres in the presence of vatinoxan. Thus, further studies are required to resolve these conflicting results.Kirje Kroonilise neeruhaiguse esinemissagedus hüpertüreoidismiga kassidel Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus(Eesti Maaülikool, 2024) Smolentseva, Janika; Kruuda, Reelika (juhendaja)Hüpertüreoidism ja krooniline neeruhaigus (Chronic kidney disease - CKD) on vanematel kassidel levinud kroonilised seisundid, mis võivad esineda kas samal ajal või areneda erinevatel aegadel. Hüpertüreoidism võib raskendada CKD diagnoosimist, kuna kiirendab glomerulaarfiltratsiooni kiirust ja vähendab lihasmassi, muutes kaudsed neerude funktsiooni markerid vähem tundlikumaks. CKD omakorda võib raskendada hüpertüreoidismi diagnoosimist, kuna kutsub esile eutüreoidse haiguse sündroomi. Pärast hüpertüreoidismi ravimist võib kassidel tekkida iatrogenne hüpotüreoidism, mis võib kahjustada neere veelgi ning süveneda asoteemiat CKD-ga kassidel. Selle uuringu eesmärk oli tuvastata CKD esinemissagedust hüpertüroidismiga kassidel Maaülikooli väikeloomakliiniku andmestiku põhjal. Andmeid koguti patsientide kohta, kes said hüpertüreoidismi diagnoosi perioodil 01.01.2019 – 31.12.2023. Lõputöö tulemusena selgus, et Maaülikooli kliiniku andmestiku järgi külastas kliinikut 96 kassi, kellele pandi diagnoosiks hüpertüreoidism. Uuringusse ei kaasatud 63 kassi, kuna diagnoos oli pandud teises kliinikus, hüpertüreoidism oli märgitud diferentsiaaldiagnoosina, hüpertüreoidism ei olnud saadud kontrolli alla või oli teostatud ainult üks türoksiini mõõtmine. 33 kassist 42.2% ehk 15 kassil tekkis asoteemia pärast hüpertüreoidismi kontrolli alla saamist. 10 kassil esines asoteemia enne hüpertüreoidismi kontrolli alla saamist ning pärast türoidhormoonide sisalduse pärssimist asoteemia süvenes. Kõikidel uuritud kassidel süvenes asoteemia pärast hüpertüreoidismi kontrolli alla saamist oluliselt. Antud uuringus leitud hüpertüreoidismi ja CKD samaaegse esinemissagedus on 75.7%. Põhjalik arusaam nende kahe haiguse samaaegsest esinemisest ja vastastikust mõjust on oluline, kuna see võib mõjutada loomaarsti poolt omanikele antud nõuandeid ravivõimaluste ja looma jälgimise kohta ning võimaldab valida kõige sobilikumad looma tervisemonitooringu soovitused.Kirje Puukentsefaliidiga koerte esinemine Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus perioodil 01.09.2021-30.04.2024(Eesti Maaülikool, 2024) Mäeorg, Marleen; Savvi, Piret (juhendaja)Puukentsefaliidi viirus on Flavivirus perekonda kuuluv kesknärvisüsteemi mõjutav neurotroopne viirushaigus, mis levib peamiselt kõvakehaliste Ixodes perekonna puukidega. Haiguse esinemissagedus on tihedalt seotud puukide leviku ja aktiivsusega ning viimastel aastakümnetel on puukentsefaliidi viiruse levimus kasvanud. Antud retrospektiivse kirjeldava uuringu eesmärgiks oli hinnata puukentsefaliidiga koerte esinemust Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku patsientuuris perioodil 01.09.2021-30.04.2024 ning kirjeldada haiguse sümptomeid, diagnoosimist ja ravi. Töö sisaldab kirjanduse ülevaadet ning kolme haigusjuhtumi analüüsi. Lõputöö kirjanduse ülevaate raames antakse ülevaade nii viirusest kui seda siirutavatest puukidest. Kolme haigusjuhtumi analüüsimisel tuuakse detailselt välja uuringusse kaasatud patsientidel esinenud kliinilised tunnused, teostatud diagnostilised protseduurid ning ravi. Lõputöö tulemused olid suuremas osas sarnased erialakirjanduses kirjeldatule. Patsientidel täheldati enim loidust, ataksiat ning käitumismuutuseid. Puukentsefaliidi diagnoosimine baseerus anamneesil, kliinilistel ja laboratoorsetel leidudel, tserebrospinaalvedeliku pleotsütoosi esinemisel ning puukentsefaliidi viiruse spetsiifiliste antikehade tuvastamisel liikvoriproovis ja/või vereseerumis. Kõigi kolme patsiendi ajuvedeliku tsütoloogilisel uurimisel tuvastati lümfotsütaarne pleotsütoos. Viiruse vastaste antikehade tõus tserebrospinaalvedelikus tuvastati kahel koeral kolmest. Ühel patsiendil tuvastati puukentsefaliidi vastaste antikehade tõus vereseerumis ning ühel koeral nii liikvoriproovis kui vereseerumis. Kõiki kolme patsienti raviti sümptomaatiliselt ning uurimustöö kirjutamise hetkel olid kõik kolm uuringusse valitud koera elus. Lõputöö põhiväärtus seisneb haigestunud patsientide ning haigusjuhtude tutvustamisel. Autor näeb uuringu kasulikkust loomaarstide töös Eestis. Teades viiruse levikut ja esinemist Eestis ning haigusele omaseid kliinilisi tunnuseid on suurem tõenäosus nakkus tuvastada.Kirje Koerte babesioos Eestis: haigusjuhtude analüüs(Eesti Maaülikool, 2024) Raudvere, Kirke Kaisa; Peetsalu, Kristel (juhendaja)Koerte babesioos on nakkushaigus, mida põhjustavad mitmesugused Babesia perekonda kuuluvad algloomparasiidid. Haigus levib peamiselt puukide vahendusel. Babesioos on levinud üle maailma ning igas maailmajaos on ülekaalus erinevad Babesia liigid. Haigus võib esineda subkliiniliselt või kergel kuni raskel kujul. Kõige sagedamini esinevad kliinilised sümptomid on jõuetus, palavik ja isutus. Nakatunud koertel tekivad trombotsütopeenia ja aneemia. Sõltuvalt haiguskulust võib tekkida mitmeid ra skete tagajärgedega tüsistusi. Diagnoos on võimalik panna vereäige mikroskopeerimisel või p olümeraasi ahelreaktsiooni testiga (PCR). Haiguse ravimi valik sõltub tekitaja liigist. Peamine ennetusviis on puugitõrjevahendite korrektne kasutamine. Uuringu eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida Eestis esinenud koerte babesioosi juhtude anamneesi, sümpt omeid, kliinilist pilti ja ravi ning võrrelda neid andmeid teaduskirjanduses leiduvatega. Andmed haigusjuhtude kohta koguti kahte Eesti väikeloomakliinikusse aastatel 2018 2023 toodud patsientide seast. Kõigi koerte anamneesis oli ühine see, et nad olid hi ljuti viibinud välismaal. Vereproovides olid peamised leiud trombotsütopeenia, aneemia, leukopeenia, asparaadi aminotransferaasi (AST) ning C reaktiivse valgu (CRP) kontsentratsiooni tõus vereseerumis. Paljude koerte raviskeemis kasutati antibiootikume, mi da enamikus ravijuhistes polnud soovitatud.Kirje Atoopilise dermatiidi esinemus koeratõugudel Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus perioodil 01.01.2019–30.03.2024(Eesti Maaülikool, 2024) Sirvel, Merili; Kulasalu, Liisi (juhendaja)Atoopiline dermatiit ehk nahapõletik on ägenemiste ja vaibumistega kulgev krooniline haigus, mille korral organismil tekib ülitundlikkusreaktsioon keskkonnas leiduvate allergeenide suhtes. Enimlevinud allergeenid, mis võivad koertel tekitada allergilist reaktsiooni, on näiteks kodutolm, tolmulestad, õietolm, hallitusseened ning inimeste ja loomade kõõm. Atoopilise dermatiidi patogenees pole tänaseni veel täielikult mõistetav, kuid geneetiline vastuvõtlikkus mängib olulist rolli haiguse kujunemisel. Käesoleva uuringu peamine eesmärk oli kirjeldada ja võrrelda atoopilise dermatiidi esinemust erinevatel koeratõugudel Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikut külastanud koerte seas. Samuti võrreldi haiguse esinemust isaste ja emaste koerte vahel. Kokku külastas kliinikut uuritaval perioodil (01.01.2019–30.03.2024) 12 141 koera, kellest 224 olid atoopilise dermatiidi lõpliku diagnoosiga. Andmete töötlemiseks ja statistiliseks analüüsiks kasutati Microsoft Excelit. Uuringu tulemusena selgus, et atoopilise dermatiidi levimus kõikide kliinikut külastanud koerte seas oli 1,9%. Kliiniku andmebaasis registreeriti kokku 248 erinevast tõust koera, kellest 59-l oli diagnoositud atoopiline dermatiit. Kõige enam oli kliinikut külastanud koerte seas atoopilise dermatiidiga saksa lambakoeri, kellele järgnesid labradori retriiver, prantsuse buldog, segaverelised koerad ja Jack Russelli terjer. Tõusiseselt oli haiguse levik kõige kõrgem shibadel, järgnesid Jaapani akita, west-highlandi terjer, akita ja romagna veekoer. Kuigi atoopilise dermatiidiga oli rohkem isaseid koeri, ei leitud soo ja haiguse esinemise vahel statistilist olulisust. Uuringu piiranguteks võib pidada elektroonilise andmebaasi iseärasusi ja uuringu valimi spetsiifilisust. Saadud tulemusi võisid mõjutada pikad ooteajad dermatoloogide vastuvõtule ja suur kordusvisiitide hulk. Seetõttu ei saa antud uuringu tulemusi üldistada kogu Eesti koerte populatsiooni atoopilise dermatiidi esinemuse näitajaks.Kirje Valitud nakkushaiguste levik koertel viie Eesti väikeloomakliiniku andmetel perioodil 01.01.2022-01.06.2023(Eesti Maaülikool, 2024) Kull, Anette; Kupper, Ave (juhendaja); Kaart, Tanel (juhendaja)Koerte nakkushaiguseid põhjustavad erinevad viirused, bakterid, parasiidid ja seened. Nakkushaigused võivad levida nii kaudsel kui otsesel viisil, näiteks koertevahelisel kontaktil, aerosoolidena, fomiitide ja vektorite vahendusel. Käesoleva uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada Eestis viies väikeloomakliinikus diagnoositud koerte nakkushaiguste levikut keskendudes kuuele infektsioonhaigusele - babesioos, borrelioos, anaplasmoos, leishmanioos, leptospiroos ning parvoviirus. Andmeid koguti patsiendikaartidega perioodil 01.01.2022-01.06.2023 ning need jagati laiali viide Eesti väikeloomakliinikusse - Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik, Loomade Kiirabikliinik, PetCity Lõunakeskuse ja Rannamõisa loomakliinikud ning Tartu Väikeloomakliinik. Kokku kogunes andmeid 54 haigusjuhtumi kohta. Uuringus selgus, et enim diagnoositi 17 kuu jooksul borrelioosi haigusjuhtumeid (n=23, 42,59%) ning valdavalt oli tõugudest esindatud berni alpi karjakoer (n=9). Anaplasmoosi juhtusid registreeriti 13 (24,07%), leptospiroosi 11 (20,37%), parvoviirust 4 (7,41%), babesioosi 2 (3,7%) ning leishmanioosi 1 (1,85%) haigusjuhtu. Babesioosi ning leishmanioosi diagnoosiga patsientide puhul selgus, et kõik patsiendid olid varasemalt välismaal reisinud. Sellest tulenevalt on tõenäosus, et nakatumine toimus reisimise ajal. Diagnoosimismeetoditest oli borrelioosi, leptospiroosi ning anaplasmoosi puhul enim kasutusel Idexx SNAP kiirtestid. Uuringu tulemused olid kooskõlas kirjanduses leiduvate andmetega.Kirje Taimsete pressjäägi ekstraktide mõju marineeritud vikerforelli mikroorganismide arvukusele ja sensoorsetele omadustele(Eesti Maaülikool, 2024) Pärna, Merilin; Rätsep, Reelika (juhendaja); Meremäe, Kadrin (juhendaja)Taimsed pressjäägid sisaldavad väärtuslikke bioaktiivseid ühendeid ja võiksid seetõttu leida pulbrite või ekstraktidena kasutust loomsete toiduainete koostises. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada õuna, mustsõstra, rabarberi ja tomati pressjäägi ekstraktide mõju marineeritud vikerforelli mikroorganismide arvukusele ja sensoorsetele omadustele uurimisperioodi jooksul. Aeroobsete mesofiilsete bakterite, Pseudomonas spp. ning hallitusja pärmseente arvukused määrati proovides ISO standardeid järgides. Sensoorseid omadusi hinnati Fizz by Biosystems tarkvaraga hedoonilise ja “justkui-paras” skaala abil. Uurimistöö tulemustes selgus, et õuna, mustsõstra, rabarberi ja tomati pressjäägi ekstraktide kasutamine kalatoodete marinaadis kombineerides sidrunhappe ja äädikhappega tagab toodete hea mikrobioloogilise kvaliteedi ja piisavalt pika säilimisaja. Marinaadide koostises ainult sidrunhappel sarnast toimet mikroorganismidele ei tuvastatud. Äädikhapet sisaldavate marinaadide pH oli madalam kui sidrunhappega marinaadidel. Kalamarinaadide välimus, värvus, lõhn, maitse ja konsistents sõltusid marinaadis kasutatud taimse pressjäägi ekstraktidest ja marinaadi soolasisaldusest, kuid neil olid siiski tarbijale vastuvõetavad sensoorsed omadused.Kirje Intensiivistatud küttimise efektiivsus metssea arvukuse vähendamisel sigade Aafrika katku tingimustes(Eesti Maaülikool, 2024) Rannaäär, Kristjan; Viltrop, Arvo (juhendaja)Metssigade arvukus on maailmas viimastel aastakümnetel järsult kasvanud. Selle põhjuseks peetakse soodsaid ilmastikutingimusi, metssea suurt järglaste arvu ja kerget toidu kättesaadavust. Metssigade arvukuse kontrolli all hoidmisega tegelevad peamiselt jahimehed. Euroopas on jahimeeste koguarvu langustrendis, kuid kütitud metssigade arv viimastel aastatel suurenenud. Eestis kasutatakse metssigade arvukuse hindamiseks talviseid jäljeradasid, roojahunnikuid, tuhnismislaike, liikluses hukkunuid isendite arvu, vaatlus- ja küttimistulemusi. Ulukite suur asustustihedus võib põhjustada nendega seotud liiklusõnnetusi, kahjustada põllukultuure ja soodustada haiguste levikut. Viimasel kümnendil on metssigadel haiguspuhanguid põhjustanud sigade Aafrika katk. Tegemist on väga surmava viirushaigusega. Viiruse tõttu hukkunud sigade korjused on haiguse pikaajaliseks reservuaariks. Metssigade kaudu võib haigus levida ka kodusigadele ja põhjustada majanduslikku kahju põllumajandussektorile. Seetõttu on rahvusvahelised organisatsioonid viiruse tõrjumisemiseks välja töötanud asjakohased strateegiad ja meetmed. Eesti diagnoositi haigus esmakordselt 2014. aastal ning tänaseks on haiguse ohjamiseks ja nakkuste leviku vähendamiseks rakendatud mitmeid tõrjemeetmeid. Üheks rakendatavaks meetmeks on metssigade arvukuse vähendamine Mitmetes Euroopa riikides on peamiseks ulukite arvukuse vähendamise meetodiks jahipidamine. Metssea kasvava populatsiooni stabiliseerimiseks oleks vajalik rakendada intensiivistatud jahipidamist ja küttida vähemalt 65% loomade koguarvust. Intensiivne küttimine võib põhjustada populatsiooni kompensatsiooni reaktsioon ja haiguse laialdasema leviku. Kuna küttimine väheneb loomade arvukust, mis omakorda vähendab liigisisest konkurentsi ning seeläbi suurendab ka sööda kättesaadavust. Selle tagajärjel suurenevad emiste pesakonnad ning noorloomad kasvavad kiiremini ja saavutavad varem suguküpsuse. Lisaks võib igasugune inimtegevus nakatunud alal põhjustada suurenenud loomade liikumise ja haiguse kandumise taudivabasse piirkonda. Seetõttu on oluline erinevaid meetodeid analüüsida ja neid omavahel kombineerida.Kirje Associations between serum haptoglobin and serum amyloid-A acute phase protein concentrations and weight gain in neonatal lambs(Eesti Maaülikool, 2024) Ostonen, Veronika; Loch, Marina (advisor)The neonatal period plays a significant role in the growth and development of the lamb. For newborn lambs, it is important to have access to ewe’s colostrum and gain weight properly, as it helps lambs to adapt to the new environment during the first weeks of life. The acute phase response is a core part of the innate immunity and inflammatory response that helps animals restore homeostasis during the adaptation period. The present study set out to investigate correlations between neonate lamb serum acute phase proteins and average daily weight gain. The study hypothesis is that lambs’ haptoglobin and serum amyloid-A during the first weeks of life would be negatively associated with average daily weight gain up to five months. Serum samples were collected from 108 lambs from organic sheep farm in Southern Estonia during April and May in 2023 on the 10th ± 1, 17th ± 1 and 24th ± 1 day of life. Weight was recorded directly after birth, on the 24th day of life, and at average age of approximately five months of the lamb’s life. A total of 323 serum samples were analysed. Serum amyloid-A concentrations in blood serum were measured using a commercial ELISA kit, and haptoglobin concentrations in blood serum were measured using a hemoglobin-binding assay. In the current study, we found different patterns of correlations between lambs’ haptoglobin concentrations and average daily weight gain at 24 days and five months of life. Additionally, we found that serum amyloid A concentrations at the third week of age had trend to be negatively correlated with average daily weight gain up to five months of lamb life. These results proved the hypothesis partially wrong, and in future studies it would be beneficial to investigate the mechanism of serum SAA and Hp in greater detail.Kirje Keskkonna pH mõju erinevate taimsete valkude kontsentraatide ja isolaatide omadustele ning sobivus veganproteiinismuutides kasutamiseks(Eesti Maaülikool, 2024) Võsu, Triinu; Jõudu, Ivi (juhendaja)Maailma rahvastik on kasvamas ja seoses sellega on suurenemas nõudlus valkude (ka taimsete) järele. Antud magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja keskkonna pH-mõju erinevate taimsete valkude isolaatide/kontsentraatide lahustuvusele, vee absorbtsioonivõimele ja valkude emulgeerimisomadustele ning hinnata taimsete valkude sobivust kasutamiseks veganproteiinismuutide retseptides. Magistritöö eksperimentaalses osas hinnati kuue erineva taimsest allikast pärit valgu omadusi. Valikusse kuulusid: hernevalguisolaat, põldoavalguisolaat, sojavalguisolaat, kanepivalgukonsentraat, rapsivalgukonsentraat ja linavalgukonsentraat. Uuriti valkude vee absorbtsioonivõimet, valkude lahustuvust, valkude emulgeerimisvõimet ja emulsiooni stabiilsust erineva keskkonna pH (3,9; 5,0; 6,5) juures . Lisaks valmistati taimsetest valkudest koos õunamahla ja puuviljapüreega veganproteiinismuutid, millest osad kuumtöödeldi. Katsepartiides hinnati toodete pH-d, viskoossust, sensoorseid omadusi, toote kihistumist 24 tunni ja 7 päeva jooksul. Kõige parema vee absorbtsioonivõime ja emulsiooni stabiilsusega oli sojavalguisolaat. Kõige paremini lahustus rapsivalgukontsentraat . Linavalgukontsentraat oli hea emulgeerimisvõime ja emulsiooni stabiilsuse näitajatega. Sojavalguisolaadiga valmistatud veganproteiinismuuti oli kõige madalama viskoossusega. Tänu kõrgele emulgeerimisvõimele ja emulsioonistabiilsusele oli linavalgukontsentraadiga valmistatud proteiinismuutil kõrge viskoossus ja säilitamisel 24 tundi ja 7 päeva ei esinenud tootel praktiliselt ka kihistumist. Segamiskatsel segunesid kõik tooted välja arvatud linavalgukontsentraadiga valmistatud toode, mis ei segunenud ühelgi juhul (omadus on tingitud toote kõrgest viskoossusest). Veganproteiinismuutide sensoorsel hindamisel osutus kõige sobivamaks veganproteiinismuutide valmistamiseks sojaisolaat. Sojaisolaadiga valmistatud toode sai kõige paremad sensoorsed hinnangud kõikide näitajate osas. Toote maitselt hinnati kõige ebasobivamaks rapsivalgukontsentraadiga valmistatud toodet, hindajad täheldasid tugevat ebameeldivat maitset. Tekstuurilt oli kõige ebasobivamaks hinnatud linavalgukontsentraadiga valmistatud toodet, toode tekstuurilt liiga paks ja ebasobiv veganproteiinismuutile. Kõik magistritöös kasutatud valgukontsntraadid/isolaadid omavad postiivseid omadusi, mida saab kasutada edasistes uuringutes, kas siis eraldi või omavahelistes kombinatsioonis teiste taimsete valkudega, et välja töötada sobiv veganproteiinismuuti retsept. Linavalgukontsentraat võiks leida kasutust viskoossemate toodete arenduses.